Põnevad leiud Kärdla kalevivabriku ajast

Kuigi Kärdla kalevivabriku põletamisest taganevate Punaarmeelaste poolt möödus sellel aastal 70 aastat, leidub Kärdlas veel palju vabrikuga seonduvaid põnevaid esemeid. Sellel suvel leidsid tee muuseumi Kärdla kalevivabrikut juhtinud Robert Eginhard von Ungern-Sternbergile kingitud karikas ja tema pojale Ernst Otto Adam von Ungern-Sternbergile kuulunud teleskoop ja pikksilmad. 

Niinimetatud Kärdla Vanaparunile on karika kinkinud vabrikutöölised. Selle kinnituseks on kingitusele graveeritud tekst „Kärdla wabriko poold Baron Ungern Sternbergi 50. aasta juubeli pääwa mälestuseks. Kertell, 4. august 1885“. Robert Eginhard tuli Kärdla kalevivabrikut juhtima 1835. aastal ning tegi seda kuni oma surmani 1898. aastal. Sellesse ajajärku jäävad mitmete oma ajas uuenduslike ideede rakendamine nii vabriku arendamisel kui ka Kärdla asula kujunemisel. Just see tingis ka tööliste poolehoiu vabriku direktori suhtes, mille näiteks on ka tööliste poolt kingitud hõbekarikas.  

Peale Robert Eginhard von Ungern-Sternbergi surma 1898. aastal sai Kärdla kalevivabriku direktoriks tema poeg Ernst Otto Adam von Ungern-Sternberg, kes rahva hulgas oli tuntud kui Noorparun. Võib-olla, et rohkemgi kui vabriku direktorina, on Noorparun rahva mällu jäänud kui meresõidu ja kalapüügi huviline ning propageerija. Tema algatuseks on Eesti esimene kalurite selts, mis kandis nime Kärdla Vabrikutööliste Luubisõidu ja Kalapüügi Selts ning mis asutati Kärdlas 1898. aastal. Selts võimaldas oma liikmetel (ehk vabrikutöölistel) laenata püügivarustust ja paati, et nii rikastada oma toidulauda värske kohaliku kalaga. Seltsi üheks aasta tippsündmuseks oli kevadeti korraldatav regatt Kärdla lahel, mis tõi sadamasse kokku suure hulga Kärdla elanikke. Huvist meresõidu ja kalapüügi vastu räägivad ka muuseumi saabunud Noorparuni pikksilmade ja teleskoobi komplekt.  

Fotod ja tekst: Hiiumaa Muuseum