Ööd rüiteki all on veedetud. Ajaloolist tekki tule vaata Pikas Majas.  

Hiiumaa Muuseumis valmis sel suvel rekonstruktsioon ainulaadsest hiidlaste rüitekist. Vanade pärimuskildude põhjal imiteeris rüi karusnahka, mis tegi teki harukordselt soojapidavaks. Sellest lähtuvalt on tekil justkui kaks kihti – alustekk ja pealiskord. Alusteki tegemiseks võeti kolmest kangalaiust kokku õmmeldud ruuduline sõba. Teki pealiskihiks nõeluti kaltsunarmad (nukud) ja vanutatud kangalõime otsad (tutkamid). Elustasime talgutraditsiooni nukkude nõelumise kaudu, kutsusime pruute oma liitu nõelaga kinnitama ja pakkusime rüid neile, kes muidu sõba silmale ei saa. 

Pool puuda kaltsu 

Kümnete arhiiviallikate seas oli üks lausejupp Pühalepast, mis andis rüitekile kaalukategooria – Sii olle nii raske, et sii olle kasuga eest. Sii kaalus puuda (16,381 kg). Arvata võib, et 19. sajandil keegi päsmeriga tekke ja voodilinu ei kaalunud. Võib suisa eeldada, et üks puud on sama meelevaldne võrdlus nagu sada aastat vana – lihtsalt üks hea ümmargune ühik või mälestuse ülestähendaja ei kuulnud õigesti. Ometi jäi eesmärk teha 16 kilo kaaluv tekk. Soov teki kaalu kasvatada andsid veel mälestuskillud sellest, kuidas tekk oli nii raske, et haige mees ei tohtinud seda peale võtta, lapsed väsisid selle all, kondid hommikul valutasid jms.  

Praegusel hetkel on teada vaid kaks füüsilist rüiteki näidet, mis on Hiiumaalt kogutud  – üks asub Eesti Rahva Muuseumis ja teine Soome Rahvusmuuseumis. 1926. aastal kui Gustav Ränk Hiiumaal kogumistöid läbi viis, annetas Liisa Roos Seljakülast rüi Eesti Rahva Muuseumile. Tegu on üsna kehvas seisus näitega, kus säilinud on vaid alustekk ja mõned üksikud õmmeldud nukud selle peal. 1920. aastatel oli rüi kasutamise periood juba lõppenud, ning Ränk kirjeldab, kuidas rüi on Hiiumaalt täiesti kadunud ja isegi kõige vanemate mälestustest hävinud. Seljaküla rüi oli peaaegu terve sajandi ainsaks teadaolevaks hiidlaste rüiteki näiteks. 

Muuseumide kogude digitaliseerimisega jõudis 2021. aasta alguses Hiiumaa Muuseumisse teadmine, et ka Soome Rahvusmuuseumis on juba 1901. aastal kogutud rüitekk Hiiumaalt. Soomes hoiustatav tekk on tõeline aare – tekil on väga esinduslik pealiskiht kaltsuribadest ja vanutatud lõime otstest. See rüi  annab suurepärase ettekujutuse, kui suursugused ja lopsakad need omaaegsed rüitekid olid. 

Kui Hiiumaa Muuseumi rüitekk valmis sai, näitas Kärdla Selveri pesumaja kaal 8,1 kg. See on sisuliselt poole vähem kui üks puud. Oli kerge pettumus ja süüdlast otsides sai osutatud liiga kergetele kaasaegsetele mantli kangastele, mis nukkudeks said õmmeldud. Novembri alguseks läks pettumus üle uhkuseks, kui Soome kogudekeskus saatis teate, et seal hoiul olev rüi kaalub ca 7 kg (+/- 1 kg). See teadmine andis kinnituse, et meil õnnestus sel suvel valmistada väga originaalilähendane rüi. 

Pruutide punased lapid 

Rüi on olnud hiiu naiste pruuttekk, mille tarbeks olid pulma andide seas ka nukkude jaoks sobilikku kaltsukraami ning teki tegemiseks korraldati talguid. Hiiumaa Muuseum kutsus sel suvel abielluvaid pruute tekki punaste lappidega kaunistama. Sedaviisi sai ka abieluliit nõela ja niidiga korralikult kinni nõelutud. Meie rekonstruktsioonil on 11 punast nukku. Ühe nuku õmbles sel aastal 45. pulma-aastapäeva tähistanud paar, näitamaks abielu püsivust. Üheksa lappi õmblesid käesoleval aastal abiellunud noored naised, et liit oleks ikka korralikult kinnitatud. Ja ühe lapi õmbles rüi tegemise eestvedaja Kadri pühendusega vanatüdrukutele – hoidmaks meeles, et alati jääb lootus! 

Eksperimentaalsed ööd kotumehe naha all  

Rüi narmalist ja ehk isegi pisut koledat pealispinda on võrreldud kotumehe nahaga. Kotumees, kui karvane tont, on iseenesest tore folkloorne käilakuju Hiiumaa laste hirmutajana. Meie oma eksperimendi käigus siiski hirmutunnet ei uurinud, vaid esitasime küsimuse, kuidas 21. sajandi inimesed peegeldavad 19. sajandil levinud teki all magamise kogemust. Kas hakkab külm, tekk torgib, liiga raske jms. Tänapäeval on võimalus ka poest soetada endale kaheksakilone raskustekk. Tootjad lubavad, et taolise teki all kaovad stress, unehäired ja ärevus. Aga kas ka rüi all? 

Ühest küljest ei ole kuigi raske tõsta 19. sajandi tekstiilese 21. sajandisse – kliima ja loodus on ju suhteliselt sarnased. Samas riietus, tööiseloom ja ka arusaam maailmast on tohutult muutunud. Päev otsa rehte peksnud inimene panna samale pulgale kontoriinimesega, kes magab spetsiaalses termoaluspesus ja lehitseb enne une tulekut telefonist uudiseid – ei kannata justkui võrreldagi! 

Eksperimendis osales kolm meest – Toomas Kokovkin magas HiiuIngli kajutis, Tõnu Vahter veetis öö Muhumaal Üügu pangal  ja Hergo Tasuja magas  Käinas koduaias batuudil. Septembri esimesel poolel, kui mehed oma öid rüi all veetsid, oli öösooja veel ligi 10 C.  

Torkiva teki üle Eesti mehed üldiselt ei nurise, nii ka seekord. Soe oli tekk küll, kuid et tegu oleks olnud just harukordse soojusega, ei osanud ükski eksperimendis osalenu kinnitada. Samamoodi ei avaldanud teki raskus neile märkimisväärset muljet. 

Kaks meest tõid välja, et rüi on pikale mehele liiga lühike (1,83 m) – tuli valida kas kõrvad või varbad. Muhumaa mees Tõnu leidis probleemile lahendusele, kui talle meenus nõukogude perioodil levinud tittede mähkmise viis. Risti üle teki heites, sai endale küljetükid peale tõmmata, ja mis peamine – tekisoojust jätkus nii jalgadele kui peale. 

Lambavill suudab teatavasti  imada niiskust vähemalt 30% oma kaalust, ilma et see tunduks niiske. Samuti hoiab vill ühtlast temperatuuri.  Need käibetõed said veelkord kinnitust õues rüi all magades. Tõnu Vahter kirjutas: Olin sissejuhatuseks mõned minutid sokipöisil rüi peal. Pean ütlema, et kohe olin üllatunud, et niiskust ei kusagil. Kell oli 10 õhtul, tundsin kuidas hall vallutab ümberringi vaikselt maad. Minu jalgealune oli kuiv. Mitte lihtsalt ei olnud jalgadel kuiv, vaid ka soe. 

Parimat ööd oma elus ükski neist meestest rüi all ei veetnud. Ainulaadse kogemuse võrra rikkamaks said nad ehk küll. 

Rüi rekonstruktsioonist on nüüd saanud museaal ja leitav ka MuiSis. Valmis rüitekk on veel selle aasta lõpuni eksponeeritud Pikas Majas. 

Muuseum tänab kõiki nõelujaid, pruute ja rüi all magajaid! 

SA Hiiumaa Muuseumid 

Rüi teki eestvedaja on Kadri Kuusk