Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991

Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.

Hiiumaal on kala püütud sajandeid, kuid tööstusliku mõõtme sai püük alles 1940. aastatel, kui rannapüügis võeti laialdasemalt kasutusele seisevnoot. Tänu sellele uuendusele suurenesid oluliselt püütava kala kogused, kuigi töökorraldus sarnanes küllaltki palju esiisade aegadel levinud olnud tööviisidega. Järgmine oluline uuendus oli traalpüügi arendamine Läänemerel, millele seadsid oma piirid toonased tehnilised võimalused. Traalpüük ei olnud uudne kalapüügiviis vaid hiidlastele, vaid oli kogu Eestis võrdlemisi vähe levinud. See lõi soodsa pinna erinevate katsetuste tegemiseks ka siin. Kolmanda verstapostina võib näha ookeanikalandust, mis sai alguse 1960. aastatel, kui siit samast Hiiumaalt hakati korraldama kalapüüki tuhandete kilomeetrite kaugusel ookeanil. Katsetused merel tõid kaasa edu, mille kõige otsesemaks väljenduseks oli sissetulekute tõus. See aga omakorda aitas olulisel määral areneda eluolul ja kultuuril Hiiumaal. Kui arvestada, et kalapüük pole vaid töö merel, vaid enne püüki tuleb teha reisiks ettevalmistusi, valmistada püüniseid ning püügi järel töödelda kala, saame kokku pidevalt ligi 1000 inimest otseselt puudutanud masinavärgi.

Rohkete fotodega ilmestatud näitus on jaotatud kolmeks teemaruumiks ja annab vaatajale värvika ülevaate tööstuslikust kalapüügist, selle ümber tekkinud kultuuriruumist ning abitootmise võrgustikust. Teemasse aitavad sisse elada ka kolm kalurikolhoos Hiiu Kalurist rääkivat filmi.

Kuraator: Kauri Kiivramees
Kujundus: Ionel Lehari ja Maret Põldre, Disainibüroo Identity
Teostus: Kauri Kiivramees, Toomas Kokovkin, Urmas Liit, Maria Merimaa, Ille Savioja, Tiina Selirand, Helgi Põllo, Kätlyn Kaevand, Anete Tõnissaar, Maire Loopalu.

Täname näituse valmimisele kaasaaitajaid: Sõru muuseum, SA Eesti Meremuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Rahvusarhiiv, Jahtklubi Dago, AS Hiiu Kalur ja SA Rannarahva Muuseum.

Näitus jääb avatuks kuni 31. detsembrini 2021.