Näitus “Muinasjutt. Kunst muuseumi kogudest”
Alates 10. oktoobrist 2022 on Pika Maja saalis üleval näitus “Muinasjutt”.
Näitusel on esindatud väike valik Hiiumaa Muuseumi kunstikogust. Väljapanek mõjub nagu muinasjutt, sest siin seisavad kõrvuti kunstnikuks õppinute ja asjaarmastajate tööd, tõeline kunst ja järeleaimamise katsed. On tuntud nimesid ja vähem tuntud autoreid. Kõiki neid on tagant sundinud suur loomise tahe. Kuna praegu viib iga järgnev päev meid lähemale hingede ja jõuluajale ja sealt edasi uuesti kevadet ootama, leiab neis töödeski aastaaegade vaheldumisele omaseid muutusi värvides ja meeleoludes.
Lepo Mikko maalide näitus “Väljendusjõud värvides”
Maalinäitus on avatud Pika Maja saalis 21.06 – 01.10.2022.
Leonid Mikk, kunstnikunimega Lepo Mikko sündis 7. detsembril 1911. aastal Viljandimaal Arukülas. Kohaliku kooli lõpetamise järel viis tee noormehe Tallinnasse Riigi Kunsttööstuskooli dekoratsioonimaali erialale. Selleks sai ta innustust koduküla naabertalust pärit oleva kunstniku Juhan Muksi töid ja tegemisi jälgides. Kunstikoolis olid tema peamisteks juhendajateks Roman Nyman ja August Jansen. Aastatel 1930-1932 jätkusid õpingud Tartu Kõrgemas Kunstikoolis Pallas, kus teda õpetasid teiste hulgas ka Voldemar Mellik ja Villem Ormisson. Õpingud jätkusid veel 1939. aastani Nikolai Triigi ateljees. Sealt võttis ta kaasa oskuse tegelda põhjalikult teoste kompositsiooni ja värvilahendustega. Lõputöö „Paaditõrvajad“ (1940) on aga üks neist oma ajastu maalidest, mis tavapärase külaelu kujutamise kõrval tõid vaataja ette ka Eesti rannarahva elu-olu.
1944. aastast elas Mikko juba Tallinnas, kus hakkas üsna kohe tööle maaliõppejõuna Tallinna Riiklikus Tarbekunsti Instituudis (hilisem Eesti Riiklik Kunstiinstituut). Tudengitega käidi võimaluste piires mööda Eestimaad maalimas. Üheks väljasõitude kohaks osutus ka Hiiumaa. Nii imbusid saarel nähtud paigad ja saadud muljed ka juhendaja enda loomingusse. Lepo Mikko kui õppejõu käe all on teadmisi ja kogemusi saanud Malle Leis, Tiit Pääsuke, Saskia Kasemaa ja paljud teised. Kui Mikko võitis 1961. aastal Eesti Teaduste Akadeemia fuajeesse kavandatava monumentaalmaali konkursi, oli üks selle teostajatest ka hiidlasest keraamik Mall Sooster-Valk.
Lepo Mikko loomingu kõrgaeg langeb ajavahemikku 1950. aastate keskpaigast 1960. aastate lõpuni. Eriti väärivad märkimist tema natüürmordid ja maastikumaalid.
Kunstnik lahkus meie hulgast 6. detsembril 1978. aastal ja on maetud Metsakalmistule.
Näitus: “KOER ARHIIVIS. KOER MUUSEUMIS”
Näitus „Koer arhiivis. Koer muuseumis“ Hiiumaa Muuseumi Pika Maja galeriil. Avatud alates 25.04.2022.
Koer on üks vanemaid koduloomi, kes kujunes 27 000 – 4 0000 aastat tagasi tõenäoliselt hallhundi kodustamise, ristamise, sihipärase valiku, suunava kasvatuse ja taltsutamise tulemusena. Just selle pika inimesega koosolemise ja tegutsemise tõttu on koeraga seotud materjalid leidnud tee ka arhiiviriiulitele. Kõige enam leidub seal erinevate kohtute materjale nii koerte poolt tekitatud kahjude kui ka kannatada saanud koerte kohta. Lisaks on dokumente koerte koolitamisest, treenimisest, nende sobilikkuse katsetamisest, maksustamisest, aga ka koertest kultuurimaastikul, näiteks koertest kui filminäitlejatest ja veel paljudel muudelgi teemadel.
Vitriinides olevad esemed pärinevad SA Hiiumaa muuseumid kogudest. On muuseumiski koertega seotud dokumente, kuid rohkem ikka esemelist ainest. Olgu tegu algelise suukorvi või koerast inspireeritud pingiga. Muuseumiesemed tuletavad meelde, et koeri on palju kujutatud väikelaste õppematerjalides, või mänguasjadena, samuti heliplaatidel, kelladel, raamatukaantel või isegi seinavaibal. Selle näituse stendid on koostanud Eesti Rahvusarhiivi materjalile tuginedes Margus Lääne, kujundanud Einikke Leppik. Muuseumiesemed valis näitusele Helgi Põllo.
Koer on sotsiaalselt intelligentne loom ja temast see näitus räägibki.
Merike Ennola-Saimre maalinäitus “Meri – mu armastus”
“Meri – mu armastus”
Merike Ennola-Saimre (1947-2015)
Näitus Hiiumaa Muuseumi Pika maja saalis 28.01.2022–08.05.2022
Tänavu maikuus saanuks Merike Ennola-Saimre 75-aastaseks. Elutee aga hiidlaste poolt armastatud kunstnikul nii pikaks ei kujunenud. Nüüd saame me Merikesele mõelda tema maale vaadates. Mandrilt pärit Merike Ennola-Saimre armastas väga merd ja nii ta 1977. aastal koos abikaasa Rauliga Hiiumaale elama asus. Selleks ajaks olid lõpetatud nii Tartu Kujutava Kunsti Kool kui ka Eesti Riikilik Kunstiinstituut. Viimases oli ta Ants Viidalepa õpilane. Ülejäänud elu elas ja töötas Merike Hiiumaal. Juba 1973. ja 1974. aastal oli ta oma töödega esinenud Vabariiklikel näitustel Tallinnas Kunstihoones ja 1982. aastal eksponeeriti tema töid samas toimunud Eesti maastikumaali näitusel. Alates 1983. aastast on Merike Ennola-Saimre osalenud kõigil Hiiumaa kunstnike ühisnäitustel. Isiknäitusi on tal olnud nii Kärdlas (1997, 2007) kui Tallinnas (1997), grupinäitustel osalemisi nii Saksamaal kui Soomes. Tema viimane isiknäitus enne praegust oli 2012. aastal Roograhu sadamahoones.
Kirju ühest sajandist
Maja galeriil on avatud näitus “Kirju ühest sajandist”24.11.2021–17.02.2022