Kunstnikud, Kärdla kooli kasvandikud

Näitus Pika Maja saalis
AVATUD KUNI 31.12.2021
Näitusel on oma loominguga esindatud need kunagised Kärdla kooli õpilased, kelle tööd on jõudnud Hiiumaa Muuseumi kollektsiooni. Osa autoritest on klassikalise kunstiharidusega, teised teada-tuntud harrastuskunstnikud. Enne Teist maailmasõda Kärdlas kooli läinutest on eksponeeritud Aarne Miikmaa (1908–1942), Arnold Pomerantsi (1916–1942), Paul Kammi (1917–1979), Ülo Soosteri (1924–1970), Philipp-Teedy Tüüri (1930–2003) ja Ester Lukase (1931–2013) tööd. Hilisema aja loomingust leiame saalist Tiiu Valdma, Õnne Õunapi, Tapio Varese, Valdek Alberi, Anneliis Lehe, Mari Aida ja Kaia Saarna jt kunstiteoseid.

Näitus on pühendatud Kärdla Kooli aastapäevale!

Loomade tujud kujus. Ester Lukas 90

Näitus Hiiumaa Muuseumi Pika Maja galeriil 10.09.–13.11.2021, kus saab näha Hiiumaalt pärit keraamiku Ester Lukase loomingut.

Ester Teras (Lukas) sündis 15. juunil 1931. aastal Kärdlas. 1950. aastal lõpetas ta kohaliku keskkooli, mille järel asus kaugõppes õppima rahandust. Tõmme kunsti poole ei kadunud ning 1958. aastal võttis Ester nõuks astuda Tartu Kunstikooli. Paari aasta pärast sai temast aga juba Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamikaosakonna tudeng. Diplomitööna valmisid 1966. aastal šamotist hobune-istepink ja lind-liumägi. Kunstiinstituudi järel asus Ester Lukas tööle Kunstikombinaadi “Ars“  keraamikaateljeesse kunstitoodete trükitöölisena, 1973. aastast autoritiraažikunstnikuna.

Ester Lukase looming on valminud enamasti kõrgkuumustehnikas, kaetud pastelsetes toonides glasuuriga. Kunstniku töödes on tunda looduslähedust ja siirust. Kunstiajaloolase Ira Einama sõnul oli Ester Lukase arengu peajooneks pidev väljenduslikuma vormi ja maalilisema dekoori taotlus.

Hiiu maakond 75

Veel enne Teist maailmasõda kuulus Hiiumaa oma nelja vallaga Lääne maakonna koosseisu.  Samasugune olukord jätkus ka sõja järel. Uuel võimul oli aga kavas teha suuri ümberkorraldusi nagu näiteks maa eraomanikelt äravõtmine ning kolhooside-sovhooside loomine. Plaani õnnestumiseks oli kindlasti vaja kohapeal tegutsevaid kindlameelseid juhte. Nii tehtigi ettepanek, mida muuseas nimetati töörahva sooviks,  uue maakonna loomiseks. Luba selleks saadi Moskvast 1946. aastal. Kui mõned aastad hiljem muudeti maakonnad uue reformi käigus rajoonideks, jäi Hiiumaa endiselt omaette. See 75 aastat tagasi tehtud maakonna loomise otsus  võimaldas Hiiumaal valdade ja maakondade taastamise järel samuti omaette maakonnana jätkata.

Näitus keskendub suurematele muutustele  Hiiu maakonnas selle loomise esimestel aastatel 1940. aastate lõpus ning maakonna taastamisele 1989–90. aastal. Samas on eksponeeritud ka Rahvusarhiivi näitus maakondade vappidest ja  lippudest aastail 1920–1940. 

Kuraator: Helgi Põllo

Näitus pikenes kuni 2. septembrini 2021.

Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991

Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.

Hiiumaal on kala püütud sajandeid, kuid tööstusliku mõõtme sai püük alles 1940. aastatel, kui rannapüügis võeti laialdasemalt kasutusele seisevnoot. Tänu sellele uuendusele suurenesid oluliselt püütava kala kogused, kuigi töökorraldus sarnanes küllaltki palju esiisade aegadel levinud olnud tööviisidega. Järgmine oluline uuendus oli traalpüügi arendamine Läänemerel, millele seadsid oma piirid toonased tehnilised võimalused. Traalpüük ei olnud uudne kalapüügiviis vaid hiidlastele, vaid oli kogu Eestis võrdlemisi vähe levinud. See lõi soodsa pinna erinevate katsetuste tegemiseks ka siin. Kolmanda verstapostina võib näha ookeanikalandust, mis sai alguse 1960. aastatel, kui siit samast Hiiumaalt hakati korraldama kalapüüki tuhandete kilomeetrite kaugusel ookeanil. Katsetused merel tõid kaasa edu, mille kõige otsesemaks väljenduseks oli sissetulekute tõus. See aga omakorda aitas olulisel määral areneda eluolul ja kultuuril Hiiumaal. Kui arvestada, et kalapüük pole vaid töö merel, vaid enne püüki tuleb teha reisiks ettevalmistusi, valmistada püüniseid ning püügi järel töödelda kala, saame kokku pidevalt ligi 1000 inimest otseselt puudutanud masinavärgi.

Rohkete fotodega ilmestatud näitus on jaotatud kolmeks teemaruumiks ja annab vaatajale värvika ülevaate tööstuslikust kalapüügist, selle ümber tekkinud kultuuriruumist ning abitootmise võrgustikust. Teemasse aitavad sisse elada ka kolm kalurikolhoos Hiiu Kalurist rääkivat filmi.

Kuraator: Kauri Kiivramees
Kujundus: Ionel Lehari ja Maret Põldre, Disainibüroo Identity
Teostus: Kauri Kiivramees, Toomas Kokovkin, Urmas Liit, Maria Merimaa, Ille Savioja, Tiina Selirand, Helgi Põllo, Kätlyn Kaevand, Anete Tõnissaar, Maire Loopalu.

Täname näituse valmimisele kaasaaitajaid: Sõru muuseum, SA Eesti Meremuuseum, Eesti Arhitektuurimuuseum, SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Eesti Rahvusarhiiv, Jahtklubi Dago, AS Hiiu Kalur ja SA Rannarahva Muuseum.

Näitus jääb avatuks kuni 31. detsembrini 2021.

Värvide lummuses. Kaljo Simson (1929–2017) looming

Omanäoliseima osa Kaljo Simsoni loomingust moodustab tema vabalooming, valdavalt suuremõõtmelistena teostatud kompositsioonid, kus on tegelasteks nii inimesed kui ka loomad. Iga sellise maali sisusse on justkui peidetud mingid erilised hetked ja lood. Kaljo Simson on oma töid väga põhjalikult kavandanud ning samu motiive erineva materjalikasutusega korduvalt läbi töötanud. Meisterlikud on ka tema paberkollaaži tehnikas tööd. Mis aga eriti lummab, on tema värvide kasutamise julgus ja lopsakus.

Kaljo (1960. aastate keskpaigani Kalju) Simson sündis 20. detsembril 1929. aastal Kuressaares. Tema ema oli Pärnumaalt pärit Emilie Louise Simson ja isa tuntud Saaremaa vägilane, jõumees, maadleja ja raskejõustiku propageerija Aleksander Sannik (1883-1947).  1937. aastal alustas Kalju oma kooliteed Kuressaare Linna Algkoolis. Loe edasi