Merike Ennola-Saimre maalinäitus “Meri – mu armastus”

“Meri – mu armastus”
Merike Ennola-Saimre (1947-2015) 
Näitus Hiiumaa Muuseumi Pika maja saalis 28.01.2022–08.05.2022

Tänavu maikuus saanuks Merike Ennola-Saimre 75-aastaseks. Elutee aga hiidlaste poolt armastatud kunstnikul nii pikaks ei kujunenud. Nüüd saame me  Merikesele mõelda tema maale vaadates. Mandrilt pärit Merike Ennola-Saimre armastas väga merd ja nii ta 1977. aastal koos abikaasa Rauliga Hiiumaale elama asus. Selleks ajaks olid lõpetatud nii Tartu Kujutava Kunsti Kool kui ka Eesti Riikilik Kunstiinstituut. Viimases oli ta Ants Viidalepa õpilane. Ülejäänud elu elas ja töötas Merike Hiiumaal.  Juba 1973. ja 1974. aastal oli ta oma töödega esinenud Vabariiklikel näitustel Tallinnas Kunstihoones ja 1982. aastal eksponeeriti tema töid samas toimunud Eesti maastikumaali näitusel. Alates 1983. aastast on Merike Ennola-Saimre osalenud kõigil Hiiumaa kunstnike ühisnäitustel. Isiknäitusi on tal olnud nii Kärdlas (1997, 2007) kui Tallinnas (1997), grupinäitustel osalemisi nii Saksamaal kui Soomes. Tema viimane isiknäitus enne praegust oli 2012. aastal Roograhu sadamahoones. 

 

Kirju ühest sajandist

 
Pika Maja galeriil on avatud näitus “Kirju ühest sajandist”
24.11.2021–17.02.2022

Eesti Rahvusarhiivi näituse stendid on koostanud arhivaar Astri Schönfelder. Näitusel tutvustatakse kirjade kirjutamist ja saatmist, kirjapabereid ja ümbrikuid erinevatest kümnenditest. Leidub näiteid kuulsatelt inimestelt, aga ka tavaliste inimeste sõnumeid, olgu Siberist või reisilt maailma eri paikadesse. Arhiivinäitusele lisaks on välja pandud huvitavaid näiteid Hiiumaa Muuseumi kogus olevatest kirjadest.

Kunstnikud, Kärdla kooli kasvandikud

Näitus Pika Maja saalis
AVATUD KUNI 31.12.2021
Näitusel on oma loominguga esindatud need kunagised Kärdla kooli õpilased, kelle tööd on jõudnud Hiiumaa Muuseumi kollektsiooni. Osa autoritest on klassikalise kunstiharidusega, teised teada-tuntud harrastuskunstnikud. Enne Teist maailmasõda Kärdlas kooli läinutest on eksponeeritud Aarne Miikmaa (1908–1942), Arnold Pomerantsi (1916–1942), Paul Kammi (1917–1979), Ülo Soosteri (1924–1970), Philipp-Teedy Tüüri (1930–2003) ja Ester Lukase (1931–2013) tööd. Hilisema aja loomingust leiame saalist Tiiu Valdma, Õnne Õunapi, Tapio Varese, Valdek Alberi, Anneliis Lehe, Mari Aida ja Kaia Saarna jt kunstiteoseid.

Näitus on pühendatud Kärdla Kooli aastapäevale!

Loomade tujud kujus. Ester Lukas 90

Näitus Hiiumaa Muuseumi Pika Maja galeriil 10.09.–13.11.2021, kus saab näha Hiiumaalt pärit keraamiku Ester Lukase loomingut.

Ester Teras (Lukas) sündis 15. juunil 1931. aastal Kärdlas. 1950. aastal lõpetas ta kohaliku keskkooli, mille järel asus kaugõppes õppima rahandust. Tõmme kunsti poole ei kadunud ning 1958. aastal võttis Ester nõuks astuda Tartu Kunstikooli. Paari aasta pärast sai temast aga juba Eesti Riikliku Kunstiinstituudi keraamikaosakonna tudeng. Diplomitööna valmisid 1966. aastal šamotist hobune-istepink ja lind-liumägi. Kunstiinstituudi järel asus Ester Lukas tööle Kunstikombinaadi “Ars“  keraamikaateljeesse kunstitoodete trükitöölisena, 1973. aastast autoritiraažikunstnikuna.

Ester Lukase looming on valminud enamasti kõrgkuumustehnikas, kaetud pastelsetes toonides glasuuriga. Kunstniku töödes on tunda looduslähedust ja siirust. Kunstiajaloolase Ira Einama sõnul oli Ester Lukase arengu peajooneks pidev väljenduslikuma vormi ja maalilisema dekoori taotlus.

Hiiu maakond 75

Veel enne Teist maailmasõda kuulus Hiiumaa oma nelja vallaga Lääne maakonna koosseisu.  Samasugune olukord jätkus ka sõja järel. Uuel võimul oli aga kavas teha suuri ümberkorraldusi nagu näiteks maa eraomanikelt äravõtmine ning kolhooside-sovhooside loomine. Plaani õnnestumiseks oli kindlasti vaja kohapeal tegutsevaid kindlameelseid juhte. Nii tehtigi ettepanek, mida muuseas nimetati töörahva sooviks,  uue maakonna loomiseks. Luba selleks saadi Moskvast 1946. aastal. Kui mõned aastad hiljem muudeti maakonnad uue reformi käigus rajoonideks, jäi Hiiumaa endiselt omaette. See 75 aastat tagasi tehtud maakonna loomise otsus  võimaldas Hiiumaal valdade ja maakondade taastamise järel samuti omaette maakonnana jätkata.

Näitus keskendub suurematele muutustele  Hiiu maakonnas selle loomise esimestel aastatel 1940. aastate lõpus ning maakonna taastamisele 1989–90. aastal. Samas on eksponeeritud ka Rahvusarhiivi näitus maakondade vappidest ja  lippudest aastail 1920–1940. 

Kuraator: Helgi Põllo

Näitus pikenes kuni 2. septembrini 2021.