Kalanduse teema Lääne-Eesti saarte muuseumide kogudes

Eks ta ikka sedasi on, et oma naabrit liialt hästi ei tunta. Nii taotlesidki Hiiumaa, Saaremaa, ja Muhumaa muuseumid 2018. aasta jaanuaris Kultuuriministeeriumilt rahastust, et üksteise kalanduskogusid kaardistada. Taotlus rahuldati ja töö sai alata.

Hiiumaa kaluritele iseloomulik kalakorv Saaremaa muuseumi kogus (SM _ 6578:2 E 501:2)

Kuna igal muuseumil oli oma meelisteema, sai sellest ka kaardistamisel lähtutud. Saaremaa Muuseumi põhirõhk oli kalurikolhoose puudutaval materjalil Hiiumaa ja Muhu muuseumide kogudes. Muhu Muuseumi teemaks olid võrgumärgid ja nende sarnasused ning erinevused Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiumaa Muuseumi aga huvitasid hiidlaste rändpüügiga seonduvad materjalid Saaremaa ja Muhu muuseumide varasalvedes. Kõigi kolme muuseumi museaalid on näha andmebaasis MuIS, mis oli ka koostöö tegemisel suureks abiks.

Projektiga kogus Hiiumaa Muuseum materjali hiidlaste rändpüügist rääkiva artikli tarbeks, mis ilmub järgmises muuseumi kogumikus „Päevapakk“ veel sel aastal. Saaremaa Muuseumi poolt oli projekti kaasatud ajaloouurija, kelle uurimisteema on kalanduse ja kalurikolhooside areng Nõukogude okupatsiooni ajal (lähtudes Kihelkonna piirkonnast) ning ka see teema sai täiendust tehtud koostööst. Muhu Muuseum võrdles ja kirjeldas oma võrgumärkide kollektsiooni, kasutades selleks Hiiumaa oskusteavet.

Kokkuvõttes oli koostöö muuseumide vahel mitmes mõttes väga tulemusrikas. Tekkis selge ülevaade kolme muuseumi kalanduskogus olevast, kalanduskogu täiendamise põhimõtetest ning ühisosast, mida oleks võimalik tulevikus koos teha. Lisaks sellel aitas koostöö taas lähendada kolme muuseumi töötajaid, kes igapäevastes asjatoimetustes nii tihti kokku ei puutu. Projekti lõpp oli mullu detsembris, kuid tulemusi kajastavaid kirjutisi võib oodata veel 2019. aasta vältel.

Kauri Kiivramees