SEPTEMBER 1967

5. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 104

SUUR TÄNU, NOORED EHITAJAD! 
   Laupäeva õhtupoolikul oli siis tänavu viimast korda Kärdlas liikumas suuremal hulgal juba tuttavaks saanud vormiriietuses noormehi ja neide. Eesti Üliõpilaste Ehitusmaleva Hiiumaa rühmades lõppes tänavusuvine tegevus. Saabus aeg tõmmata tehtule kriips alla ja sõita tagasi koolidesse. Loe täispikka teksti

 

ETTEVAATUST – LÕHKEKEHA!
   25. augustil k.a. leidsid teetöölised Kärdla-Käina teeõigul (8 kilomeetrit Kärdlast) kruusast miini, mille tähistasid lipukesega. Nad teatasid lõhkekehast vastavaile organeile, et see kahjutuks tehtaks.
   Spetsialisti kohalesaabumisel selgus, et miini ei olnud. Selle oli keegi kõrvaldanud (võib-olla teadmatusest, et tegemist on ohtliku esemega). Loe täispikka teksti

 

14. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 108

ÕPILASED LIIKLUSKEERISES
   Ka meie väikeses Kärdlas kasvab päevast päeva mehaaniliste liilusvahendite arv. See toob kaasa suuremad nõudmised liiklusvahendite juhtide ning jalakäijate suhtes. Eriti tähelepanelik tuleks olla lastel.
   Küllap on Kärdla kitsastel tänavatel liikujatele silma hakanud valvsuse ja ohu unustanud muretuid jalakäijaid – õpilasi. Tõsi, kool püüab õpilastele selgitada ettevaatlikkuse vajadust ja teeb temast oleneva, et kasvatada neis harjumusi ning oskusi tänaval õigesti käituda. Loe täispikka teksti

 

HANIKATSIL VANAVARA KOGUMAS 2
   Kui Kaevatsi laiu «peremees» annetaks muuseumile Hanikatsist saadud võimasina paari meetri pikkused tiivad, mis võiks vända asemel kirnu külge kinnituda, siis oleks masin töökorras ja seda võiksid muuseumis imetleda nii hiidlased kui ka nende külalised.
   Hiiu mees on juba vanast ajast olnud merekuningas, kuid maa on kuulunud naisele. Meenutagem siinkohal kas või kaht sellesisulist Elmar Õuna romaani «Hüljatud naised» (mõni aeg tagasi avaldati sellest katkendeid ajalehes «Kodumaa») ning «Maa ja meri». Esimene neist on kirjutatud Lääne-Hiiumaa (Agapäe) ainetel, kuna teise sisu on võetud Puulaiust. Loe täispikka teksti

 

19. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 110

VÄLJAPANEKUTEST, KROONIKATEST JA EKSPOSITSIOONI SÄILITAMISEST
   Hiiumaa rahvamajandusnäituseni jääb 11 päeva. Kindlasti on igal majandil, ettevõttel ja asutusel juba ammu kavandatud ekspositsiooniplaan. Loe täispikka teksti

 

PISUT ÕPILASTE KÕNEKULTUURIST KÄRDLAS 
   Elu tõttab seitsmepenikoormaste saabastega edasi. Võib oletada, et isade-emade ja poegade-tütarde rahakottides kõlksub päris kena kopikas, kuna koolijütsid ja noormehed-neiud käivad riides, et pole vigagi. Mõnel selline tore kostüüm või «import» seljas, nii et pilk jääb peatuma pikemaks ajaks. Hea on vaadata väliselt korralikku, kena noort inimest!
   Aga kui see imetletu suu lahti teeb, siis paneb punastama, isegi ta ilus rüü kaotab oma väärtuse. Ja selliseid pettumusi tuleb kahjuks üle elada just koolimajas, tänavail, avalikes kohtades.
Loe täispikka teksti

 

21. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 111

MEELESPEA ALGAJALE KALAMEHELE
POPULAARSEIM KALA – soolakala (Hiiumaa oludes heeringas).
OTSITAVAIM KALA – angerjas (hiidlaste toidulaual asendab seda enamasti uduangerjas).
NÕUTAVAIM KALA – silk (mida mandrimehed ka räimeks nimetavad).
Loe edasi

 

26. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 113

LAEV TULI KALDALE
   Ja-jah, päris tõsiselt. Ei jooksnud kusagile kaldamadalikule ega rannakividele, vaid päris maa peale. Ja pealegi otse Suursadamasse «Hiiu Kaluri» kolhoosi töökoja ette.
   See oli ülev pilt. Kilupüügitraaler tõusis pikkamisi ja aeglaselt mööda terasrelsse otse merest maale. Kui ta kaldale sai, pidid mehed pika redeli otsima, et oma laeva pardale pääseda. Loe täispikka teksti

 

30. september 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 115

MEIE OMA NEUROLOOG 
   Sellest on nüüd kaks aastat ja kaks kuud, kui Hiiumaa Rajoonihaiglasse tuli «oma tohter», tollal veel nimega Anne Kuusiku. Nüüd on meil tema näol tubli neuroloog, kes oma tööd armastab ja teeb seda suure                                                                 vastutustundega. Loe täispikka teksti