Lääne – Eesti ajaloolised ja uued sadamad

2013. aastal sai alguse Eesti Meremuuseumi algatatud koostööprojekt nimega “Lääne-Eesti ajaloolised ja uued sadamad”. Projekti eesmärgiks oli jäädvustada mälestusi ja sündmusi, töid ja tegemisi, mis on Lääne-Eesti sadamates viimase kolmekümne aasta jooksul toimunud. Meremuuseumi koosööpartneriteks olid lisaks Hiiumaa Muuseumile veel ka Läänemaa, Saaremaa ja Pärnu muuseumid. Nelja maakonna peale kokku oli sadamaid ja väiksemaid lautrikohti hinnaguliselt 400, neist 68 asusid Hiiumaal. Andmete kogumine Hiiumaal algas juulis aastal 2013, kui sadamate kontaktisikutele saadeti laiali küsitluslehed, mis kaardistasid sadamakohtades toimunud arengud vahemikus 1980-2013. Sama aasta septembris algas sadamate esindajate intervjueerimine ja sadamakohtade pildistamine. Intervjuudest ja küsitluslehtedest kogutud info ning sellele lisanduv pildimaterjal annavad väga olulise panuse väikesadamate edaspidise uurimise kindlustamiseks.

Hiiumaa Muuseumi osa projekti õnnestumiseks oli eeltööde tegemine sadamakohtade ja kontaktisikute leidmisel ning nendelt info saamiseks kohtumiste kokku leppimine. Üheks lõbusaimaks kujunes intervjuu endise meremehe Helmu Saarnakiga, mis andis olulist infot vahemikus 1970-1990 sadamates ja kalapüügi laevadel toimunust. Temalt pärineb ka värvikas kirjeldus Nõukogude piirivalve meelelahutusest Kalana sadamas (vabas vormis refereering)/…sellest kuidas sadamtööline Jassa Kõrgessaare sadamas süstemaatiliselt “merevarandust” otsimas käis/….elukorraldusest muldpõrandaga kalurimajas:

Kuna sadamas oli igav oodata ning piirivalvuritel sealt suurt midagi teha polnud, lõbustasid mehed end rottide püüdmisega. Sadamasse jäi kalade üleandmisel ikka üht-teist kalast maha, tänu millele olid rotid suured ja prisked. Piirivalvurid tegid endale kaidele kalakastidest tunnelid, kus neil tuul peale ei käi ning varitsesid sealt püssidega rotte, kes kõhutäie lootuses mööda kaid siblisid. Vahest läks pihta, vahest mööda.

Siis käisid merevarandust ka otsimas igal hommikul. Tuurisid sadama lõuka igapäev üle. Meie panime kirja pudeli sisse “Jassa sa oled see loll küll, kes igasugust värki mere äärest ära korjab”. Jassa tuli: “Näe, kurat täna leidsin kirjaga pudeli”. Pärast ütles “Näe kurat, nad ei saa must sii ka rahu”.

Ükskord meil brigadiir oli “Jälle tei suitsetate siin! Tuhatoosi teil ei ole. Toas suitsetate! Minge õue!”. Papi tõmbas suitsu, nii rahulikult, ta pole välja ka teinud. Tuhka raputas peopessa. Brigadir läks minema keeras käe nii tasakesi teistpidi, tuhk põrandale jälle ja astus ise järele.

Projekti aktiivne osa Hiiumaal jõudis lõpule 2014. aasta aprilli lõpus, kuid jätkub teistes maakondades kuni aasta lõpuni. Kogu projekti käigus kogutud pildimaterjal on kõigile kättesaadav muuseumide infosüsteemist MUIS. Küsitluslehtede sisulise analüüsiga jätkub töö Eesti Meremuuseumis.

Kauri Kiivramees