Kalevivabrikuaegne Kärdla

1829/30.aastal alustas Hiiumaal tööd kõrgekvaliteedilist villast riiet tootev ettevõte – Hiiu-Kärdla kalevivabrik. Vabriku juhtkond aitas töölistel ehitada ka väikseid, kuid mugavaid puust elumaju, millede juurde planeeriti suur korralik aed ning kõrvalhooned. Vabriku direktor innustas inimesi puid istutama ja kodusid kaunistama. Esimese mõnekümne aastaga kujunes Kärdlast rohelusse uppuv heakorrastatud töölisasula. Nii kuidas muutus elukeskkond, hakkasid järk-järgult linnalikumaks muutuma ka kohalike vabrikutööliste tavad ning kombed. Väidetakse isegi, et Kärdla inimesed seisnud muu külarahvaga rääkides viimaste poole küljega, et naabrid ei arvaks neil mõnda “madalast” soost sõpra olevat. Ka kohvijoomine oli üks saksikuse väljendamise viis. Võib-olla hakkas aga hoopis vabrikukella järgi tööl käimine nö linnainimest kujundama, mistõttu tekkis ka uutmoodi elurütm ning vaba aja veetmise viisid.