Kaaluviht

Novembrikuu ese

Novembrikuu esemeks on Suuremõisa kõrtsi hoone lähedusest leitud, võrdlemisi hästi säilinud, kaaluviht, mis leiti peale kõrtsi ümbruse puhastamisest võsast ja anti üle Muinsuskaitseametile.

Sellel korral on erandina kuumuseaaliks hoopiski mitte meie muuseumi kogusse kuuluv ese, vaid pärit Tallinna Ülikooli arheoloogia teaduskogust. Kuu esemega soovime juhtida tähelepanu Kärdla kultuurikeskuses avatud näitusele „Arheoloogilised välitööd Eestis 2016“. Paralleelselt näitusega saab Hiiumaa Muuseumis näha veel rida Hiiumaalt pärit haruldasi leide.

Ülle Tamla poolt antud eksperthinnangu põhjal ei ole päris selge, kus kaaluviht valmistatud on. Küll aga pakub ta välja mitmeid tõenäolisi valmistamiskohti. Üheks selliseks on Riia, millele viitab selle peaaegu kattuv kaal Riia margaga (leitud vihi kaal 204,06 grammi, Riia marga kaal 208 grammi). Eseme ühel otsal on neli viie kroonlehega rosetikujulist templit, mis kannavad tõenäoliselt kaalu õigsuse garantiimärgi rolli. Teise võimaliku valmistamiskohana pakub Tamla välja Lippstadti Vestfaalis, kuna seal valmistatud 13. sajandist (ja ka hilisemast ajast) pärit kaaluvihtidele löödi peale viie kroonlehega rosett. Kolmanda võimalusena võib arvata päritolukohana Pommeri hertsogidele allunud Pyritzi, kus on alates 13. sajandist vermingutele löödud kuueleheline rosett, mis muutus 15.–16. sajandil viie kroonleheliseks.

Teist sarnast kaaluvihti Eestist leitud ei ole. Lähima vastena võib nimetada Tallinna lahe põhjast 2011. aastal avastatud arvatav kaupmehekasti, kus oli viis silinderjat erineva suuruse ja kaaluga tinast kaaluvihti. Kõigil nendel vihtidel oli ühele otsale löödud kuueleheline rosett. Kastis sisaldunud müntide põhjal on nende dateeringuks pakutud 1280. aastaid ja oletatud, et kaaluvihtide komplekt oli valmistatud Kölni standardi järgi Pyritzis (tänapäeva Pyrzyce Poolas).

Kauri Kiivramees