Rakis piimanõude vedamiseks jalgrattal

Maikuu ese

1960. aastatel pidasid paljud veel kodudes loomi, et rikastada oma toidulauda ning teenida ka lisaraha. Kodune lehmapidamine andis selleks kõige paremaid võimalusi. Osa saadavast piimast kasutatigi lihtsalt toiduks, suurem osa läks aga müügiks. Müügi jaoks tuli piima transportida – kas siis 1960. aastatel levima hakanud piimapukkidele või otse kohalikku väikemeiereisse.

Autosid oli toona kasutuses vähe ja ka hobused hakkasid tasahilju majapidamistest kaduma. Piim tuli kõigest sellest hoolimata kokkuostu viia. Üheks nupukaks lahenduseks oli jalgratta pakiraamile tõstetav rakis piimanõude (piimaplekkide) püstihoidmiseks. Seda konkreetset rakist kasutati Vilivalla külas ning selle üleandjaks oli tuntud lehemees Endel Saar.

Jalgratas Diamant, millele piimanõude raam on pandud, kuulus varem Valgu külas Kroogi talus elanud perekond Kiibustele. See Saksamaal toodetud ratas on raaminumbri järgi võimalik dateerida 1929. aastasse, kuid peale vähest kõpitsemist oleks sõiduvõimeline ka tänasel päeval.

Nõukogude okupatsiooni aastail oli võrdlemisi tavaline, et kasutati enne sõda ostetud jalgrattaid, mille kvaliteet ületas tunduvalt Nõukogude liidus toodetud rataste koostekvaliteeti. Jalgrattal on küljes ka numbrimärk, mille kasutamiskohustus kadus 1960. aastate lõpus.