Oherdi (HKM 1965)

Juulikuu ese

Nimetus oherdi on arhailise etümoloogiaga sõna, mida leidub teisteski läänemeresoome keeltes. Kuigi esimesed leiud pärinevad Vahemeremaades juba pronksiajast, siis meil võeti see tööriist kasutusele arvatavasti I aastatuhandel. 17. sajandi sõnastike andmetel oli oherdi eesti keeles tavapäraseim puuri nimetus, mis aga nüüdseks on kandunud üle mõnele teisele puuriliigile.

Vanad maaseppade poolt valmistatud oherdirauad kuuluvad kahapuuride ehk lusikpuuride hulka. Neid iseloomustab mõlemas suunas lõikav lusikakujuline õõnes puuriteravik. Oherdiraudasid on Eestis sõltuvalt suurusest liigitatud kaheks: suur rataste oherdi ja väiksem regede oherdi. Suurt oherdirauda on Hiiumaal kutsutud ka lehmasilmaoherdiks, väiksemat  rehapiioherdiks.

Eri suurusega oherdeid on kasutatud nii rummu- kui ka rehapiiaukude puurimiseks. Et auk valmis saada, tuli töömehel tugevalt oma rinnaga vastu kasepuust oherdipead suruda. Oherdamine oli aga raske töö, mis võis lõpuks „rinna ära võtta“. See soodustas isegi tugevamatel meestel tiisikusse haigestumist. Kui puurimine ära väsitanud, pandud vähe pisem poiss selja peale raskuseks, et töö lõpuni teha. Käina kihelkonnas asuvas Kaigutsi külas on öeldud, et „vähed poisid käisid abude pääle.“

Väljapandud ese pärineb arvatavasti 19.-20. sajandi vahetusest.

Ott Koor