Mängulaud vene ja rahvusvahelise kabe mängimiseks

Veebruarikuu ese

Kabet on mängitud tuhandeid aastaid ja alguse sai see põnev ajaviide arvatavalt Egiptusest. Kreeka ja eriti just Rooma riigi kaudu levis mäng pea kõikidesse Euroopa maadesse, samuti Aafrikasse ja Aasiasse. Ka Eestimaa ei jäänud kabest puutumata. Eriti moodi läks mäng pärast II maailmasõda. Eesti meistrivõistlusi vene kabes (64-ruuduline laud) hakati pidama alates 1949. aastast ja rahvusvahelises kabes (100-ruuduline laud) 1955. aastast. 19. sajandi lõpust alates selgitatakse kabe maailmameistreid.

1950.–1960. aastatel oli kabemäng populaarne ka Hiiumaa noorte hulgas. Selle tunnistuseks on kasvõi fakt, et 1966. aastal Kurgan-Tjubees (Tadžikistani NSV) toimunud NSV Liidu Maanoorte spartakiaadi võitjameeskond koosnes 50% ulatuses hiidlastest. Nendeks olid vennad Raivo ja Arvo Rist. Kabemängu juurde tõi neid vanem vend Endel juba aastate eest kodutalus Palukülas. Ka koolis mängiti ning võisteldi kabemängus alatasa. Vendade edu jätkus 1967. aastal. 4.–11. veebruarini võistles Kärdlas Eesti spordiühingu “Jõud” paremik, et selgitada aasta tšempion 64-ruudulisel laual. Osa võttis 6 meistrikandidaati ja 8 esimese järgu kandidaati. Vendade Ristide kaksikvõit oli ülivõimas. Kuna nad lõpetasid võrdse tulemusega, tuli korraldada veel 4-partiiline järelmatš.  Sama aasta 21.–24. veebruaril peeti Vändras spordiühingu kabemeistrivõistlused naistele, kuhu pika pausi järel sõitsid kogemusi omandama ka Hiiumaa naiskabetajad. Teistest hiidlastest paremini esines Kärdla Keskkooli 9. klassi õpilane Aivi Teras, kes sai 14 võistleja hulgas 9. koha.

Kuu esemena eksponeeritud kabelaua vanus ei ole täpselt teada, kuid selle eri külgedel saab mängida kahte tol ajal populaarset kabemängu: nö vene kabet ja rahvusvahelist kabet.

Helgi Põllo