Mälestuskivi Käina Vallamaja seinalt

Juunikuu ese

Nõukogude Liit ei ole kaugeltki mitte alati II maailmasõja (Suure isamaasõja) lõppu tähistanud nii suurejooneliselt, kui see paljudele Nõukogude Liidu lõpuaastaist mälusse kinnistunud on. 1945. aasta 9. mail toimus Kremlis võidu tähistamiseks paraad, millele järgnes 20 aastat vaikust. Järgmine suur paraad toimus alles 9. mail 1965. aastal. Sarnast mustrit kopeerib ka Suure isamaasõja mälestuse hoidmine kohalikul tasandil.

1966. aastal püstitati Kärdlasse maanteede ristumiskoha vahetusse lähedusse Endel Taniloo skulptuur Eesti NSV 1941. aasta kaitselahingutes langenud nõukogude sõjameestele. Rahva seas hakati monumenti peagi kutsuma Kivi-Jüriks. Toona rajati skulptuuri lähedale ka lipuväljak ning paigaldati kivi, millele oli raiutud Teise maailmasõja Hiiumaa lahingute asupaigad. 1990. aastate vabanemise tuhinas likvideeriti lipuväljak ning Hiiumaa lahingukohtadega raidkivi leidis uue kodu Hiiumaa Muuseumi Kassari maja ees.

Koos Kivi-Jüri üles seadmisega tähistati 1966. aastal (Hiiumaa kaitselahingute 25. aastapäeval) mälestuskividega hulgaliselt teisi II maailmasõja aegseid lahingute, hukkamiste või muul moel sõjaga seotud paikasid. Enamik neist tähistati valgete kivitahvlitega, kus nimetati selles kohas aset leidnud sündmus. Paljud toona korraldatud turismireisid olid just kui palverännakuteks taoliste Teise maailmasõja mälestuspaikade juurde.

Eesti Vabariigi taastamisel sattusid taolised mälestuskohad põlu alla ning paljud neist eemaldati. Osa taolisi kivisid kadus jäljetult, osa sattus muuseumi ning mingi osa jäi puutumatutena oma algsetesse asukohtadesse. Nii võib näha ühte vähestest taolistest kividest siiani seismas Nurstest natuke väljas. See kivi on aga pärit Käina vallamaja küljest, mälestamaks 1941. aasta Saksa okupatsiooni alguses toimunud hukkamist. Kivi eemaldas hoonelt ja annetas muuseumile Käina vallavalitsus.