Liumägi

Septembrikuu ese

Selle kuu esemeks oleme valinud äsja muuseumi saabunud liumäe, mis on pärit endisest Kärdla lasteaiast. Kuigi esimesed lastehoiud tekkisid Eesti aladel juba 19. sajandi teisel poolel, siis oma õige hoo said lasteaiad ja lastehoiud maal sisse alles peale Teist maailmasõda. Linnades populariseerusid lasteaiad veidi varem, juba Eesti Vabariigi perioodil.

Endisesse politseimajja Uuel tänaval (toonasel J. Tombi tänaval) kolis 1961. aastal lasteaed. Umbes samal ajal lasti ühes Hiiumaal tegutsenud töökojas valmistada see konkreetne liumägi. Kes on tema autor või kas on see tehtud mõne laialt levinud joonise järgi, ei ole teada. Küll aga on teada, et liumäe peamised kasutajad, lapsed, olid sellega nii rahul, et mitmel korral oli tarvilik vahetada liumäe kate ning seda ka värske värviga katta. Liumägi teenis lapsi ausalt kuni lasteaia sulgemiseni 2000. aastate esimesel kümnendil ning on alles alates septembri algusest muuseumis väljateenitud vanaduspuhkusel.

Lasteaiad muutusid Nõukogude ajal oluliseks, sest varasem eluvorm hakkas tasahilju kaduma – mitmed põlvkonnad ei elanud enam ühe katuse all ning pere mõlemad pooled olid päeval hõivatud palgatööga. Nii polnudki muud võimalust, kui leida lastele hoidja või viia laps lasteaeda. Lasteaia teenust pakkus riik ning lisaks vanemate vaeva kergendamisele tegeleti seal laste mängulise harimisega. Muidugi mõista ei puudunud lasteaiast ka oma ideoloogiline foon, mis oli tihti kinni küll kasvatajate endi veendumustes. Juba maast madalast tuli kodanikku vormida õiges suunas.

Kauri Kiivramees