Varasemad näitused

 

Peale tööd ja enne ööd

Hiiumaa Muuseumis töötab praegu 12 inimest ja kõigil on omad konkreetsed igapäevased tööülesanded. Mõnele on see piletite või suveniiride müümine, teisele projektikirjutamine, turundamine, museaalide kirjeldamine, pildistamine või näituste tegemine.

Peale tööd elame aga teistmoodi elu. Elu, kuhu mahuvad tegemised pere ning sõpradega, tööd aias ja majaehitusel, paadi või mootorratta kallal, mäng klaveril või kandlel, käsitöö ning keeleõpe, matkamine ja luuletamine.

Näitus “Peale tööd ja enne ööd” toob lühikeseks hetkeks rahva ette MEIE INIMESTE argielu parimad palad – meie harrastused, kired ja kutsumused.

Täna 50 aastat tagasi

Näitus Pikas Majas

Kui 1953. aastal suri ootamatult Stalin ning peale võimuvõitlusi tuli võimule Nikita Hruštšov, hakati järgnenud aega nimetatakse Sulaajaks. See tähendas, et paljud varem represseeritud said koju tagasi. Riigis pöörati suuremat tähelepanu põllumajanduse, elamuehituse ja kergetööstuse arendamisele. Poliitiline haare pehmenes ka kultuurivaldkonnas. 1964. aastal tuli võimule Leonid Brežnev, kuid esialgu püsis lootus inimliku sotsialismi võimalikkusest. Veel ei olnud toimunud Praha kevade sündmusi (1968), veel ei olnud näha stagnatsiooni algust.

Näitus räägib 50 aasta tagusest ajast – vahemikust 1966–1967.TX_16_11_F3832 Maal elavate inimeste elujärg on võrreldes varasema kahe kümnendiga märkimisväärselt paranenud. Kolhoosid hakkavad jalgu alla saama – esimesteks märkideks sellest on hoogne ehitustegevus. Valmivad uued tootmishooned ning senist elukorraldust muutvad kortermajad. Siiski on vajadus veel paljude varasemal ajal tavaliste oskuste järgi, sest poodides on pidevalt puudus tarbekaupadest. Nii näiteks õmmeldakse paljud vajalikud rõivad veel kodudes ning teeninduskombinaadis „Hiiu“ tegeletakse lisaks villase lõnga
tootmisele isegi sukasilmade ülesvõtmisega. Koolides vormitakse jõudsalt lapsi nõukogude kodanikeks, kuid sellest hoolimata ei unustata ka varasemat talukultuuri, mille näiteid kogutakse koolide koduloonurkadesse. Vaba aega veedetakse erinevate ringide tegevusest osa võttes. Populaarsed on nii sport kui koorilaul.

img_0771a-w

Kahte korrust hõlmaval näitusel püüame koos mõelda, mida tegid ja kuidas elasid omaaegsed koolilapsed, heidame kiirpilgu kohalikku kultuuriellu, jutustame ehitaja ja õmbleja argipäevast ning piilume ühe hiidlase koju. Ja üks tähtis asi veel – aastal 2017 saab Hiiumaa Muuseum 50 aastaseks. Niisiis oli 1967. aasta meie sünniaasta. Näituse valmimisse on panustanud kogu meie kollektiiv ning arvukad sõbrad-tuttavad. Suur tänu kõigile!

Näitus jääb avatuks 2017. aasta sügiseni.

Tiiu Valdma vaibanäitus “Tagasivaade”

Tekstiilikunstnik Tiiu Valdma elu ja looming on seotud Hiiumaaga, Kärdlaga. “Siin olen sündinud, saanud keskhariduse. Siin on mu kodu,” sõnab ta.

Aastatel 1968–1973 õppis Tiiu Valdma Kunstiinstituudis tekstiilikunsti erialal. Peale õpinguid pöördus kunstnik tagasi kodusaarele, kus ligemale 20 aastat töötas kudumite kujundajana endises Teeninduskombinaadis. Peres kasvasid poeg ja tütar. Viimased 25 aastat tegutseb Tiiu oma perefirmas, vanas Vaemla villavabrikus.

Aastast 1989 on Tiiu Valdma Eesti Kunstnike Liidu liige, lisaks kuulub ta ka Eesti Tekstiilikunstnike Liitu ja Hiiumaa loovisikute vabaühendusse HiKu.

Näitus on väike tagasivaade kunstniku loomingule.

 

Ain Kimberi fotonäitus “Mees nagu orkester”

Ain Kimber (12.12.1925 – 26.05.1989) oli mees nagu orkester: fotograaf ja kunstnik, dscf3503-edit_worganisaator ja pedagoog, teoreetik ja fotoajaloolane.

Fotograafina oli Kimber iseõppija, kes 1978. aastaks jõudis fotomeistri austava nimetuseni. 1951–1952 õppis ta ERKI-s (EKA) graafikat ja tegutses aktiivselt ERKI fotolaboris, mis oli sel ajal loomeinimestele paik, kus sai katsetada, vaielda ja analüüsida.

1960 oli ta taasavatava Tallinna Fotoklubi asutajaliige ja 1963–1965 selle esimees. Edasi kuni 1968. aastani töötas Kimber õppejõuna Tallinna Kultuuriülikooli fotoosakonnas, mille ellukutsujaks ta ka oli. Samuti oli ta sõjajärgse Eesti fotohariduse rajaja, sest tema eestvedamisel hakati Tallinna 2. tehnikakoolis koolitama fotograafe. 1969–1971 oli ta selles koolis lektor.

Fotograafias köitis Ain Kimberit enim aktifotode tegemine. 1973. aastal avati Pärnu Koduloomuuseumis Ain Kimberi autorinäitus “Akt ja loodus”. See näitus sai kuulsaks ja ringles üle Eesti. Kõige ligemale Tallinnale jõudis näitus Kirovi kalurikolhoosi Viimsis, kaugemale seda ei lubatud. Tallinnas ei õnnestunud võimekal fotograafil oma eluajal personaalnäitust korraldada, samuti ei näe me tema töid 1974. aastal välja antud kogumikus “Eesti foto 70”. Tema innustava tegevuse jälgi võime aga leida Haapsalust, Narvast, Pärnust, Rakverest, Viljandist ja ka Hiiumaalt.

Ain Kimber oli Hiiumaalt pärit Kimberite suguvõsa seitsmenda põlve liige. Esiisa, Prassi Mihkel, oli 1740. aastal sulane Prassi Siimu talus Harju külas. Järgmised põlved on elanud Värssus, Tempal, Hellamaal, Kärdlas, Vilivallas, Palukülas ja mujal. A. Kimberi vanaisa elas eelmise sajandi algusest Jürna talus, Kuri külas. Isa, Rein Kimber, oli kooliõpetaja Pärnus, kust lahkus 1944. a. Rootsi. Ain Kimber sündis Pärnus, kuid veetis lapsepõlves suvevaheaegu Kuris. 1970-ndatel lõi Ain Kimber Eestis üle kümne fotoklubi, sh. ka Hiiumaale. Suur osa siinse näituse fotosid ongi pildistatud Hiiumaal.

Praegune näitus on koostatud andeka kunstniku auks, tähistamaks tema 90. sünniaastapäeva eelmisel aastal. Näitus on üleval viiendat korda: kaks korda Fotomuuseumis Tallinnas ja kaks korda Viljandis. Eksponeeritud trükikoopiad on valminud autori vanima poja Arnold Kimberi eestvõttel, fotode originaalid asuvad Fotomuuseumis.

Näitus jääb avatuks novembri lõpuni.

Rännukirg – hiidlaste rändpüügiretked

plakat_rändpüük-page001

Näitus Pikas Majas

Näitus räägib loo rändpüügist Hiiumaa kalanduses, mis on olnud hiidlastele omane juba „aegade algusest“. Vähemasti arvasid pärnakad nii. Esmased kirjalikud teated pärinevad rändpüügist 18. sajandist kui viidatakse hiiu meestele, kes on läinud võõrastele randadele kalastama. Teada on, et püügil käidi Põhja-Eesti, Saaremaa ja Pärnumaa randadel. Neist enim materjali on säilinud just hiidlaste rändpüügist Pärnumaa randadesse. Võrgurandades – nagu kutsuti rändpüügikohti, püüti peamiselt räime, mida müüdi ja vahetati mandril, et nii saada endale lisasissetulekut talupidamise kõrval.

II maailmasõja järel muutus kalapüük endisest veelgi prioriteetsemaks, sest kalapüügis nähti Nõukogude Liidu toidunappusele ühte lahendust. Seega muutus püük märkimisväärselt tööstuslikumaks – laiemat levis traalpüük, kastmõrrad ning varasemast oluliselt suuremad kalapüügilaevad. 1953. aastal lõppesid rändpüügiretked Pärnumaa randadesse, sest olid avastatud kalarohked püügipiirkonnad Haldis, Suursadamas ja Salinõmmes. Mõtteliseks jätkuks olid Hiiumaa kalurikolhooside kalapüügireisid ookeanile, mis algasid 1960. aastal, kuid katkesid peagi ebaedukuse tõttu. Alles 1967. aastal, kui heeringapüügil võeti kasutusele seinnoodad muutus Atlandi reisid majanduslikult tasuvaks.

Kui Teid jäi siiski huvitama küsimus, kuidas rändpüük toimus ning mis moodi see ajas muutus, siis tulge ja külastage meid. Näha saab fotomaterjali rändpüügireisidest, erinevaid filmikaadreid kalastamisest Pärnu lahel 1939. ja 1953. aastal ja isegi Hiiu Kalurile kuulunud heeringapüügilaeva maketti.

Idee autor: Kauri Kiivramees
Teostus: Kauri Kiivramees, Toomas Kokovkin, Urmas Liit
Täname näituse valmimisele kaasaaitajaid: Sõru Muuseum, Hiiumaa Meremuuseum, SA Pärnu Muuseum, Eesti Kunstimuuseum, Eesti Meremuuseum, Rahvusarhiiv, AS Hiiu Kalur, Hiiumaa Mereagentuur OÜ, Henn Noor, Külli Korol, Marko Pruul, Ilmi Aksli.

Näitus jääb Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas avatuks kuni novembri lõpuni 2016. aastal.

KADUVA KOOLI NÄITUS “KOHALOLEVIK”

Teisipäeval, 7. juunil kell 17.00 avatakse Nelja Nurga Galeriis näitus “Kohalolevik”, Kohalolevikmis on ühe kooli olemasolu kunstiliseks lõppakrodiks.

Näitus koosneb Kärdla Ühisgümnaasiumi vilistlaste töödest ja avatakse seoses viimase vilistlaste kokkutulekuga ja kooli kadumisega sellisel kujul.

Näitus võtab enda alla kolm Kärdla näitusesaali: Kärdla Kultuurikeskuse galerii, Hiiumaa Muuseumi Pika Maja saal ja Nelja Nurga Galerii.

Pikas Majas asuv näitus on koostatud Hiiumaa Muuseumi kogudes leiduvatest töödest, teistes galeriides saab näha Kärdla kooli lõpetanud ja tegutsevate kunstnike töid.

Näituse kuraator on Kärdla Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Sulev Loopalu.