Varasemad näitused

 

KADUVA KOOLI NÄITUS “KOHALOLEVIK”

Teisipäeval, 7. juunil kell 17.00 avatakse Nelja Nurga Galeriis näitus “Kohalolevik”, Kohalolevikmis on ühe kooli olemasolu kunstiliseks lõppakrodiks.

Näitus koosneb Kärdla Ühisgümnaasiumi vilistlaste töödest ja avatakse seoses viimase vilistlaste kokkutulekuga ja kooli kadumisega sellisel kujul.

Näitus võtab enda alla kolm Kärdla näitusesaali: Kärdla Kultuurikeskuse galerii, Hiiumaa Muuseumi Pika Maja saal ja Nelja Nurga Galerii.

Pikas Majas asuv näitus on koostatud Hiiumaa Muuseumi kogudes leiduvatest töödest, teistes galeriides saab näha Kärdla kooli lõpetanud ja tegutsevate kunstnike töid.

Näituse kuraator on Kärdla Ühisgümnaasiumi kunstiõpetuse õpetaja Sulev Loopalu.

Ruhnu – eestirootslaste saar Liivi lahes

Näitus Kassari ekspositsioonimajas

Kunagise ruhnlase Jakob Steffenssoni koostatud näitus “Ruhnu – eeTX_16_05_F2011stirootslaste saar Liivi lahes” tutvustab fotode ja esemete kaudu sõjaeelse väikesaare argielu.

Keegi ei tea, millal tulid esimesed skandinaavlased elama väikesele maalapile Liivi lahe südames. Võib-olla juhtus see tuhatkond aastat tagasi? Kirjade järgi elas Ruhnus rootsi keelt kõnelev rahvas juba 1341. aastal, sest siis andis Kuramaa piiskop Johannes ruhnlastele õiguse elada rootsi õiguse järgi.

See oli unikaalne kogukond, kelle demokraatlik omavalitsus ehk nn luanskap tegutses juba 17. sajandil. LUANSKAP tagas kõigi saareelanike võrdse kohtlemise kuni Teise Ilmasõjani välja. 1918. aastal oli ruhnlastel valida, kas ühineda Läti või Eesti lipu alla, oli ju Ruhnu Liivimaa saar. Otsustajateks said hülged. Nimelt Läti vetes hülgeid peaaegu pole, nende küttimisest aga sõltus suuresti ruhnlaste ellujäämine. Lätlaste hing on siiani haige, et nad Ruhnut endale ei saanud…

TX_16_05_F2009Teised tähtsad elatusalad oli laevaehitus ning käsitöö. Kahemastilised ruhnu jaalad, kompassid ning naiste kudumid läksid heaks kaubaks pea kõigis Läänemere sadamates. Eesti Wabariik kohtles ruhnlasi hästi, privileegiks oli pidada rootsikeelset kooli, võtta oma tarbeks puid riigimetsast, Ruhnu poistel läbida väeteenistus oma saare majakavalves ning lugeda seaduslikuks omavalitsuseks ajalooline luanskap.

Ja siis, augustis 1944 otsustasid ruhnlased Punavägede hirmus oma kodusaarelt lahkuda. Nad viisid kaasa oma keele, laulud, pillimängu, rahvariided, kombed ja tõekspidamised. Põlisruhnlased kandsid hinges lootust sünnisaarele tagasi kolida, ent see kahjuks ei õnnestunud, sest taastatud Eesti riik jäi hiljaks maade tagastamisega õigusjärgsetele omanikele…

Ruhnu kirjanik ja pillimees Jakob Steffensson varises manalasse 2011. aastal. Aga ta jõudis kirjutada ja välja anda kuus raamatut Ruhnu ajaloost ning koostada näituse temale kallist, kuid kaotatud maailmast. Nüüd on väljapanek – tänu filmimehele ja poliitikule Mark Soosaarele – jõudnud Kassari ekspositsioonimajja, kus seda saab näha suvehooaja lõpuni.

Kirgastus ja nägemus. Herman Talvik 110

TALVIK-48-x-33_800

Hiiumaa Muuseumi Pikas Majas on avatud näitus, mis on pühendatud Eesti kunstiloos ühe karismaatiliselt omanäolisema looja Herman Talviku (1906−1984) 110. sünniaastapäevale. Ema poolt hiidlase ja isa poolt saarlase verd, Tallinnas sündinud ning hiljem Eestis, Soomes ja Pariisis õppinud ning pärast Teist maailmasõda Rootsis elanud-töötanud Herman Talvik on üks suuremaid filosoofilisi müstikuid ja visionääre Eesti kunstis. Tema sügavalt isiklikule vaims ele elamusele toetuva ekstaatilis-religioosse tunnetusega loomingule kuulub erandlik koht Eesti kunstiloos.

Herman Talvik (1927. aastani Truu) sündis 31. mail 1906. aastal religioosseid traditsioone sügavalt austavas peres. Kunstiõpinguid alustas ta Riigi Kunsttööstuskoolis Tallinnas, õppides seal aastatel 1921–1926 Eduard Taska juhendatud papitöö ja raamatuköitmise osakonnas.

Loe edasi

Mees kuldse nööbiga

Ilmselt on paljud linnapildis kohanud tahmaste riietega ametimeest, kelle kuuel plakat_800pixsäravad kuldsed nööbid. Tihti tõttab ta kusagile, luud ja redel kaenlas. Enamasti on see ametimees meist väga kaugel, õigemini väga kõrgel – katustel korstnate vahel. Seepärast saavad väga vähesed keerata kuldset nööpi tema kuuel, mis teatavasti on õnnetoov tegevus. Mees nõgise kuue all on korstnapühkija.

Mida korstnapühkija teeb seal kõrgel maa ja taeva vahel?
Mis on kuldse nööbi saladus?
Kust sai alguse korstnapühkija lugu?

Sellest kõigest annab ülevaate näitus “Mees kuldse nööbiga”, kus külastaja saab ise korstnasse piiluda, jalutada katusel, uurida korstnapühkimise ajalugu ning varustust ja ka õnnenööpi keerutada.

Näituse on koostanud Eesti Tuletõrjemuuseum koostöös Päästeametiga.

Näitus jääb avatuks 10. märtsini.

Kuuseilu-ehtevõlu

plakat_kuuseiluNäitus annab ülevaate eri aegadest pärit jõulu- ja nääriehetest ning kuuskede kaunistamise viisidest. Ehteid on tõesti rikkalikult, sest lisaks muuseumi säravatele jõulumunadele on oma kollektsiooni näidata toonud Margarita Vasar Kärdlast ja mitmed teisedki hiidlased.
Väljapanekut toetab sügisel avatud näitus [køøk], mis on samuti viidud pühademeeleollu.

Näitusesaali paberkuused on valmistanud Urmas Liit ja Tiina Selirand. Vitriinid kujundas ja tekstid koostas Helgi Põllo. Õppeklasside ja “elutoa” kaunistamist korraldas Jaanika Kuusk. Teise korruse viisid jõulumeeleollu Kadri Kuusk ja Kauri Kiivramees ning kogu muuseumi jõuluilu aitasid sättida Kätlyn Kaevand, Merike Reede ja Reeli Napp.

Näitus jääb avatuks jaanuari lõpuni.

 

“VEELINNURAHVAS. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988” ja “Soome-ugri muusikamaailm pildis”

Näitus “VEELINNURAHVAS. Lennart Meri filmirännakud 1969-1988” tutvustab soome-ugri hõimurahvaste kultuuri ja traditsioone.

Nende retkede tulemusena valmisid filmid, mis pälvisid laialdast tunnustust – küllap esimesed rahvusvaheliselt kaalukad dokumentaalfilmid soome-ugri rahvastest, mis annavad ülevaate iidsetest tavadest, rituaalidest, rahvaluulest, etnograafiast ning püstitavad põnevaid hüpoteese.

Antipov_Plakat_WEBVäljapanek põhineb fotomaterjalil, mille kõrvalt saab lugeda Enn Säde meenutusi ja millesse on põimitud Lennart Meri ülestähendusi. Näituse kujundas kunstnik Peeter Laurits. Fotosid ja lugusid täiendavad mõned põnevad esemed Lennart Meri visiitidelt Hiiumaale.

Teises saalis on samaaegselt eksponeeritud Udmurdi päritolu Eestis tegutseva kunstniku Stanislav Antipovi maalid.

Stanislav Antipov sündis 1976. aastal Udmurdimaal Ižkaris (Iževskis). Seal lõpetas ta 1998. a Udmurdi Riikliku Ülikooli kunstipedagoogika erialal ning kümme aastat hiljem omandas Tallinna Ülikoolis kunstiteaduse magistrikraadi.Kunstnikuna on talle südamelähedane loodus ning kõigi soome-ugrilaste omakultuur. Seda kajastab ka käesolev näitus „Soome-ugri muusikamaailm pildis“, kus saab näha nii meie kui ka sugulasrahvaste komi, mordva, ungari, mari, udmurdi, handi ja soome rahvarõivaste ilu ning muusikainstrumente.

Näitusi vahendasid Hiiumaa Muuseumile MTÜ Fenno-Ugria Asutus ja Eesti Soome-Ugri Rahvuste Ühendus.