Hiiumaa Muuseumi mängutoad kutsuvad avastama!

Pikas Majas on koos kalandusnäitusega avatud Hiiumaa toredaim mängutuba, kus lapsed saavad nii paadis istuda kui ka köögis kala praadida, laevukest voltida, sõlmede tegemist õppida, kastmõrda ehitada, aga ka niisama nukkudega mängida või joonistada. 

Kassari muuseumimajas saavad kõik väikesed teadmishimulised muuseumisõbrad end proovile panna „4 elemendi õmbluskojas“, kus saab ise katsetada ürgelementide (tuli, vesi, õhk, maa) toimimist ning seeläbi ennast „siduda, lõimida, õmmelda kokku“ Hiiumaa kui saarega ja muuseumi püsinäitusega.

 

Hiiumaa Muuseum ja Kärdla Linnaraamatukogu sõlmisid koostööleppe

12. mail 2021 sõlmisid SA Hiiumaa Muuseumid ja Kärdla Linnaraamatukogu koostööleppe jõudude ja andmebaaside ühendamiseks.

“Ühinedes ja koostöölepet sõlmised parandame oma kogu nähtavust ja võimalusi inimestel meie raamatukogu kasutada,” sõnas muuseumi juhataja Toomas Kokovkin.

Ühinemise käigus antakse muuseumi väike teadusraamatukogu üle linnaraamatukogule. Raamatud jäävad küll füüsiliselt edasi muuseumi ruumidesse Pikka Majja, kuid selles leiduvale varandusele hakkab ligi pääsema raamatukogu elektrooniliste andmebaaside kaudu. Üleandmine toimub selle aasta jooksul.




Uus näitus Pikas Majas!

Alates 3. maist on Pikas Majas avatud täiesti uus näitus „Tõusud ja mõõnad – Hiiumaa tööstusliku kalapüügi lugu 1945–1991“.
Näitus räägib loo tööstusliku kalapüügi tekkest ja arengust Hiiumaal ning selle mõjust saare sotsiaalsetele ja kultuurilistele oludele, mis ei jätnud puutumata ühtki toonast hiidlast.

Peaingel Gabrieli pühapilt on korda tehtud

Eesti Apostlik-Õigeusu Emmaste kirikut, mida viimastel aastatel on hoogsalt renoveeritud, tunnevad kohalikud Kuriste kirikuna. 2014. aastal vahetati seal välja ikonostaasi tugevalt kahjustunud vasakpoolne uks ning väga halvas seisukorras pühapilti pakuti Hiiumaa muuseumile. Pika arutelu järel võttis muuseum ukse oma kogusse ja aastal 2019 õnnestus see saata konserveerimisele. Töö puitalusel õlimaaliga kestis pea kaks aastat, mille käigus kasutati mitmeid töövõtteid Eestis esmakordselt, nagu ikooni servade kiht-kihilt ülesehitamine tselluloosipurust ja liimist valmistatud massiga. Ebaühtlaste servade taastamiseks kulus 5–8 kihti materjali. Töö teostajateks olid Konserveerimis- ja Digiteerimiskeskuse Kanut restaureerijad Maria Lillepruun ning Harle Poomann. Pilt varustati ka edasist eksponeerimist võimaldava raamiga. Kauni väljanägemise saanud töö on esitatud ka Eesti muuseumide aasta konserveerimistöö auhinnale.

Sellel Jumalasünnitaja Sündimise kiriku endisel ikonostaasi uksel on kujutatud Peaingel Gabrieli. Gabriel on üks seitsmest peainglist, kes seisavad Jumala trooni ees. Vaid kolme on Ilmutusraamatus ka nimepidi nimetatud, need on Gabriel, Miikael ja Rafael. Inglid olid teatavasti sõnumitoojad ja Gabriel selles rollis kõige tähtsam. Just seetõttu on Gabrielist saanud ka kommunikatsiooniga tegelejate kaitsepühak.

Pühapilt enne ja pärast konserveerimist
laius: 67 cm, paksus: 3 cm, pikkus: 214 cm

HKM 6333 K 1320

Iga kuu uus ese!

Nüüd on kõigil huvilistel taas võimalus heita pilk Hiiumaa Muuseumi varasalve!
Igas kuus toome teieni ühe eseme oma kordumatu looga, mis on viimase aasta jooksul Hiiumaa Muuseumis arvele võetud.
Kuu esemetega saate lähemat tutvust teha muuseumi Facebooki lehel ja ka Eesti Muuseumide Veebiväravas MuIS.
Esimesena esitlemegi teile midagi täiesti ainulaadset:
 
Põnevat avastamist!