Uudised

 

Veel kord tuulelippudest

Kõigepealt tänan kõiki neid inimesi, kes meie eelmise üleskutse peale  saatsid muuseumile infot ja pilte Hiiumaa tuulelippude kohta. Igaühe juurde pole me ise veel pildistama jõudnud, kuid soojade ilmade saabudes püüame sellega taas algust teha. Seega ootame teateid edaspidigi. Andmebaas muudkui kasvab ja peagi võime Hiiu saare erakordsest tuulelipurohkusest valju häälega kogu maailmale kuulutada.

Aprillis avame Pikas Majas aga ühe uue  tuuleliputeemalise näituse, kuhu mõned kodudes seisvad ja mälestusi hoidvad vanad lipud muuseumi omadele täienduseks sobiksid. Kuna mitu  muuseumi tuulelippu on juba Kassari muuseumimajas eksponeeritud, loodamegi toredate hiidlaste abile, et Kärdla näitust mitmekesisemaks muuta. Eriti harva juhtub nüüd juba leidma puust lippe, kuid küllap neid siin-seal ikka on. Kõik muust materjalist lipud ja nende katked on samuti oodatud ja hinnatud nagu ka kõik sinna juurde kuuluvad lood. Vähe on tuulelippude šabloone või jooniseid, kuigi enamasti need ju ikka tehti, kui päris lipu valmistamiseks läks. Tänulikud oleme iga lipuvalmistaja nime üle, sest tahaksime mõnega neist pikemalt juttu ajada.

Jääme teie teateid, lippe ja lugusid ootama!

Helgi Põllo
info@muuseum.hiiumaa.ee
4632091

Kas teadsid, et…

Kas teadsid, et  Kassari muuseumimajas asub suurim ning põnevaim Hiiumaad ja hiidlasi tutvustav püsinäitus? Ja kas teadsid, et muuseum on avatud ka talvel?

Püsinäitus “Elu saare. Tuli, vesi, õhk, maa.” heidab pilgu hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, TULI, VESI, ÕHK, MAA. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Tule ja avasta Hiiumaad ka talvel!
Ootame sind T-L 10-17!

Uudis kõigile kunstisõpradele!

Meil on hea meel teile teada anda, et näitus “Kirgas elu. Aarne Miikmaa 110” pikeneb kuni 2. märtsini!

Harald Oskar Miikman, hilisema nimega Aarne Miikmaa sündis 8. oktoobril 1908. aastal Kärdlas vabrikutöölise peres. Poisi kunstialane andekus avaldus varakult, kuid pere kasin majanduslik olukord ei soosinud õpingute jätkamist. Ometi avanes noormehel ajapikku võimalus õppima asuda kõigepealt Ants Laikmaa ateljeekoolis (1922–1930), hiljem ka Tartu Ülikoolis ja kunstikoolis “ Pallas”.

A. Miikmaast kujunes andekas portretist, kuid tema elutee katkes 1942. aastal kõigest 33 aastasena. See oli lühike, kuid kirgas elu.

Näitusel on eksponeeritud üle 30 kunstiteose ja visandi, mis pärinevad nii Tartu Kunstimuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi, SA Hiiumaa Muuseumid kogudest kui ka mitmest erakogust.

Lisaks sellele saab tutvuda perele kuulunud esemete, fotode ning plakatite ja raamatutega.

Kasutage võimalust ja tulge vaatama!

Soovime Teile…

Kalanduse teema Lääne-Eesti saarte muuseumide kogudes

Eks ta ikka sedasi on, et oma naabrit liialt hästi ei tunta. Nii taotlesidki Hiiumaa, Saaremaa, ja Muhumaa muuseumid 2018. aasta jaanuaris Kultuuriministeeriumilt rahastust, et üksteise kalanduskogusid kaardistada. Taotlus rahuldati ja töö sai alata.

Hiiumaa kaluritele iseloomulik kalakorv Saaremaa muuseumi kogus (SM _ 6578:2 E 501:2)

Kuna igal muuseumil oli oma meelisteema, sai sellest ka kaardistamisel lähtutud. Saaremaa Muuseumi põhirõhk oli kalurikolhoose puudutaval materjalil Hiiumaa ja Muhu muuseumide kogudes. Muhu Muuseumi teemaks olid võrgumärgid ja nende sarnasused ning erinevused Hiiumaal ja Saaremaal. Hiiumaa Muuseumi aga huvitasid hiidlaste rändpüügiga seonduvad materjalid Saaremaa ja Muhu muuseumide varasalvedes. Kõigi kolme muuseumi museaalid on näha andmebaasis MuIS, mis oli ka koostöö tegemisel suureks abiks.

Projektiga kogus Hiiumaa Muuseum materjali hiidlaste rändpüügist rääkiva artikli tarbeks, mis ilmub järgmises muuseumi kogumikus „Päevapakk“ veel sel aastal. Saaremaa Muuseumi poolt oli projekti kaasatud ajaloouurija, kelle uurimisteema on kalanduse ja kalurikolhooside areng Nõukogude okupatsiooni ajal (lähtudes Kihelkonna piirkonnast) ning ka see teema sai täiendust tehtud koostööst. Muhu Muuseum võrdles ja kirjeldas oma võrgumärkide kollektsiooni, kasutades selleks Hiiumaa oskusteavet.

Kokkuvõttes oli koostöö muuseumide vahel mitmes mõttes väga tulemusrikas. Tekkis selge ülevaade kolme muuseumi kalanduskogus olevast, kalanduskogu täiendamise põhimõtetest ning ühisosast, mida oleks võimalik tulevikus koos teha. Lisaks sellel aitas koostöö taas lähendada kolme muuseumi töötajaid, kes igapäevastes asjatoimetustes nii tihti kokku ei puutu. Projekti lõpp oli mullu detsembris, kuid tulemusi kajastavaid kirjutisi võib oodata veel 2019. aasta vältel.

Kauri Kiivramees

Kärdla kalevivabrik – nähtamatu juubilar

Sellel aastal möödub 190 aastat Kärdla kalevivabriku algusest. See on muidugi pikk aeg, kuid mis oleks Kärdla ilma vabrikuta? Kas teda üldse oleks?

Eelmisel aastal tähistati Kärdla linna 80. juubelit, kuid linnaõiguse andmine on vaid administratiivne tunnustus. Päris Kärdla juubel toimub ju tänavu, kui linna kujunemisele aluse rajanud vabrik saab 190 aastaseks.

Tee ka sina Kärdlale kingitus ja too enda kalevivabrikuga seotud lugu, ese või foto Hiiumaa Muuseumi Pikka Majja vabriku 190. aastapäevale pühendatud näitusele.

Kontakt:
Kauri Kiivramees
kauri.kiivramees@muuseum.hiiumaa.ee
567335694 või 4632091

LOE EDASI