Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Räägime asjast

Näitusel on väljas valik esemeid, mis saabusid Hiiumaa Muuseumisse ajavahemikul 2013–2018. Enamasti on nad võetud muuseumikogusse ja saanud endale numbri. Viie aastaga võeti muuseumisse arvele ca 1800 asja, teist niipalju jäeti kõrvale. Mis on need väärtused, mille alusel otsustada asja arvamist muuseumikogusse? Kus on see õrn piirjoon, mis eraldab säilitamist tagasilükkamisest?

Hiiumaa Muuseumi kogudesse võetakse igaveseks säilitamiseks asju, millel on tugev seos Hiiumaaga, siinse kultuuriga laiemas tähenduses. Asju, millel on ajalooline, etnograafiline, kogukondlik või teaduslik väärtus. Muuseumile on tähtsad niisugused asjad, mis on kas väga tüüpilised või vastupidi väga haruldased. Asjad, millel on seosed nähtustega ja sündmustega meie elus. Ja asjad, millel on selge lugu, hästi kirjeldatud päritolu.

Näitusele tõime teadlikult välja esemed, mis on väga erineva olemuse, seisundi ja looga. Avagu näitus külastajale muuseumi erinevad vaatenurgad ja julgustagu kaasa mõtlema, kuidas meie ühist pärandit tuleviku jaoks säilitada.

Teed, mida pidi asjad muuseumisse tulevad, on väga erinevad. Kuid kõik nad jõuavad kohta, kus muuseum küsib endalt: kas võtta või jätta?

Enne, kui edasi liigute, vaadake neid kahte vana portfelli. Kas nad vääriksid kohta muuseumikogus või peaksid  minema tagasi pööningule või panipaika? Mille poolest nad erinevad, kas üks on parem kui teine?  Tegelikult on nii, et vasakpoolse kohta ei tea me midagi. On lihtsalt üks vana väärikas portfell. Aga parempoolne kuulus legendaarsele õpetajale Evald Terasele, mistõttu on tal rääkida oma LUGU. Nii võtsimegi selle portfelli 2017. aastal muuseumikogusse (HKM 6384:1).

Näitusel on kasutatud fotosid nii muuseumi- kui erakogusest. Nüüdisfotode autor on Toomas Kokovkin.

 

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.

NÄITUS KASSARI MUUSEUMIMAJAS

Näitus heidab pilgu ennekõike hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, kuid jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, mis juba pealkirjas mainitud. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Põhiidee ja esemevalik: Helgi Põllo,
kujunduse kontseptsioon ja tehnilised lahendused. Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk

Näituse ehitamine ja ülespanemine SA Hiiumaa Muuseumid kollektiiv

Uus ekspositsioon sai sisseseade hankimisel toetust LEADER programmist.

Kunstinäitus “Pilte Hiiumaa elust ja ilust”

NÄITUS PIKAS MAJAS

“Midagi ei juhtu, kui kuningas magab” Valev Sein

Näitusel on külastajatele vaatamiseks ja nautimiseks välja pandud valik töid Hiiumaa Muuseumi kunstikogust.

Oma töödega on esindatud Valev Sein, Julius Gentalen, Ott Lambing, Paul Vajak, Aadi Pall, Teedy-Philipp Tüür, Richard Uutmaa, Elmar Kell.

Kes sa oled, Paul?

NÄITUS PIKAS MAJAS

Näitus on pühendatud Paul Kammi 100. sünniaastapäevale, mis heidab pilgu kunstniku elule ja tegevusele.

Eelmise aasta 29. detsembril möödus 100 aastat Paul Kammi sünnist. Paljude jaoks oli tegemist kuulsaima Kärdla kodanikuga ning tuntuima Hiiumaal alaliselt elava kunstniku ja sõjakangelasega. Tema karm saatus inspireeris paljusid nii Nõukogude Liidus kui sellest väljas. Ometigi on ta ka üks neist, kes on tänapäeval paljudele tundmatu.

Paul Kamm (29.12.1917–19.06.1979) oli Kärdlas sündinud ja tegutsenud kunstnik. Teatavat kunstiannet ilmutas ta juba kooliajal, kuid siis ei pööranud ta sellele suuremat tähelepanu. Keeruline majanduslik olukord sundis noort meest tööle. Nii töötas ta erinevates tekstiiliettevõtetes Hiiumaal kui ka mandril.

Nagu paljud teised tema eakaaslased mobiliseeriti ka Paul Kamm II Maailmasõja ajal Punaarmeesse. Sõja ajal jäi ta aga raskelt haigeks, mille tagajärjel jäi ta liikumatult lamavaks. Püüdlus siiski midagi teha ajendas teda joonistama. Kunstniku aineseks oli tihti mällu talletunud Hiiumaa kohavaated. Ajapikku tema oskused aina paranesid ning 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest, kus sai I preemia.

Paul Kammi oli lõpuks märgatud. Olles Suure Isamaasõja tagajärjel invaliidistunud, oli ta sobilik inimene rajooni kangelase kohale. 1961. aastast hakkas Paul Kammi juhendama Olev Soans Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituudist. Üsna pea valmisid ka kunstniku tööd möödunud sõja teemadel ning tal tekkis võimalus osaleda Moskvas isetegevuslike kunstnike näitusel, kus sai samuti diplomi. Selle ajaks oli temast saanud kuulsus, kes esines raadios ja teles, kelle kodu oli tihti kohustuslikuks külastuskohaks paljudele Hiiumaale tulnutele ning kellele saabus kirju ja kingitusi üle kogu Nõukogude Liidu. 1963. aastal sai Paul Kammist Eesti NSV Kunstnike Liidu liige ja 1967. aastal astus ta ka Eesti Kommunistlikku Parteisse. Kes ta aga tegelikult oli?

Kauri Kiivramees
Helgi Põllo