Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.

NÄITUS KASSARI MUUSEUMIMAJAS

Näitus heidab pilgu ennekõike hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, kuid jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, mis juba pealkirjas mainitud. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Põhiidee ja esemevalik: Helgi Põllo,
kujunduse kontseptsioon ja tehnilised lahendused. Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk

Näituse ehitamine ja ülespanemine SA Hiiumaa Muuseumid kollektiiv

Uus ekspositsioon sai sisseseade hankimisel toetust LEADER programmist.

Meeste mänguasjad: puutöö

NÄITUS PIKAS MAJAS

Saaremaalt pärit näitusel “Meeste mänguasjad: puutöö” saab näha valikut arhitekti ja restauraatori Tõnu Parmaksoni tööriistakogust. 

Tule ja vaata milliseid puutööriistu kasutasid Eesti talumehed ja käsitöölised 18. saj keskapigast 20. saj keskpaigani!

Aastatuhandete jooksul on inimkond leiutanud kivikirvest kuni arvuti juhitud CNC freespingini sadu ja sadu erinevaid tööriistu, et suvalisest puutükist midagi kasulikku valmistada. Mõnel juhul on need väga robustsed, käepärasest materjalist kohaliku talumehe või käsitöölise enda valmistatud, kuid siiski igati otstarvet täitvad ainueksemplarid, teisel juhul aga nimekate manufaktuuride või vabrikute seeriatoodang, kus kasutati parimaid saadaolevaid materjale ja teati, mis on tootedisain ning -ergonoomika. Tööriist ei ole kunagi olnud ainult tööriist. See on ka staatuse sümbol ja kallis vara ning kellegi jaoks ka lõuend oma kunstimeele väljendamiseks. Paljud aastakümnete või ka sajandivanusetest tööriistadest täidavad siiani kellegi käes oma algset otstarvet, paljudest aga on saanud kultuurilugu, emotsionaalsed mälestused või moekad disainielemendid kusagil modernistlikus villas ja mõnelgi juhul…mänguasjad, millede seltsis täiskasvanu veedab vahel vaba aega, kui palgatöö on tehtud, lapsed kasvatatud ja kõht täis.

Näituse on koostanud Tõnu Sepp.

Näitus on avatud 27. maini 2018.

Kunstinäitus “Pilte Hiiumaa elust ja ilust”

NÄITUS PIKAS MAJAS

“Midagi ei juhtu, kui kuningas magab” Valev Sein

Näitusel on külastajatele vaatamiseks ja nautimiseks välja pandud valik töid Hiiumaa Muuseumi kunstikogust.

Oma töödega on esindatud Valev Sein, Julius Gentalen, Ott Lambing, Paul Vajak, Aadi Pall, Teedy-Philipp Tüür, Richard Uutmaa, Elmar Kell.

Kes sa oled, Paul?

NÄITUS PIKAS MAJAS

Näitus on pühendatud Paul Kammi 100. sünniaastapäevale, mis heidab pilgu kunstniku elule ja tegevusele.

Eelmise aasta 29. detsembril möödus 100 aastat Paul Kammi sünnist. Paljude jaoks oli tegemist kuulsaima Kärdla kodanikuga ning tuntuima Hiiumaal alaliselt elava kunstniku ja sõjakangelasega. Tema karm saatus inspireeris paljusid nii Nõukogude Liidus kui sellest väljas. Ometigi on ta ka üks neist, kes on tänapäeval paljudele tundmatu.

Paul Kamm (29.12.1917–19.06.1979) oli Kärdlas sündinud ja tegutsenud kunstnik. Teatavat kunstiannet ilmutas ta juba kooliajal, kuid siis ei pööranud ta sellele suuremat tähelepanu. Keeruline majanduslik olukord sundis noort meest tööle. Nii töötas ta erinevates tekstiiliettevõtetes Hiiumaal kui ka mandril.

Nagu paljud teised tema eakaaslased mobiliseeriti ka Paul Kamm II Maailmasõja ajal Punaarmeesse. Sõja ajal jäi ta aga raskelt haigeks, mille tagajärjel jäi ta liikumatult lamavaks. Püüdlus siiski midagi teha ajendas teda joonistama. Kunstniku aineseks oli tihti mällu talletunud Hiiumaa kohavaated. Ajapikku tema oskused aina paranesid ning 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest, kus sai I preemia.

Paul Kammi oli lõpuks märgatud. Olles Suure Isamaasõja tagajärjel invaliidistunud, oli ta sobilik inimene rajooni kangelase kohale. 1961. aastast hakkas Paul Kammi juhendama Olev Soans Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituudist. Üsna pea valmisid ka kunstniku tööd möödunud sõja teemadel ning tal tekkis võimalus osaleda Moskvas isetegevuslike kunstnike näitusel, kus sai samuti diplomi. Selle ajaks oli temast saanud kuulsus, kes esines raadios ja teles, kelle kodu oli tihti kohustuslikuks külastuskohaks paljudele Hiiumaale tulnutele ning kellele saabus kirju ja kingitusi üle kogu Nõukogude Liidu. 1963. aastal sai Paul Kammist Eesti NSV Kunstnike Liidu liige ja 1967. aastal astus ta ka Eesti Kommunistlikku Parteisse. Kes ta aga tegelikult oli?

Kauri Kiivramees
Helgi Põllo