Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190

NÄITUS PIKAS MAJAS

Tänavu möödub 190 aastat Kärdla kalevivabriku loomisest Hiiumaal. Mõnes mõttes võib selles näha ka linna kui sellise juubelit, kuigi linnaõiguse sai Kärdla alles 1938. aastal. Kärdla varasema elustiili lõpu alguseks võib pidada 1810. aastat, kui enamik rootsi peresid lahkuma sunniti ja nende küla alale karjamõis loodi. Toona ei olnud näha mingeid eelduseid, et Kärdlast võiks saada „hiidlaste pealinn“ nagu seda tänapäeval kujutatakse. 1829. aastal loodi Kärdla kalevivabrik, mis muutis asula jaoks asjade käiku.

Näitusel „Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190“ saab ülevaate vabriku nähtamatust mõjust Kärdla linnale ja selle elanike eluviisi kujunemisele, põnevatest vabrikuga seotud tegelastest ja nende lugudest ning veidi ka raskest tööst vabriku sees.

Kirgas elu. Aarne Miikmaa 110

NÄITUS PIKAS MAJAS

Harald Oskar Miikman, hilisema nimega Aarne Miikmaa sündis 8. oktoobril 1908. aastal Kärdlas vabrikutöölise peres. Poisi kunstialane andekus avaldus varakult, kuid pere kasin majanduslik olukord ei soosinud õpingute jätkamist. Ometi avanes noormehel ajapikku võimalus õppima asuda kõigepealt Ants Laikmaa ateljeekoolis (1922–1930), hiljem ka Tartu Ülikoolis ja kunstikoolis “ Pallas”.

A. Miikmaast kujunes andekas portretist, kuid tema elutee katkes 1942. aastal kõigest 33 aastasena. See oli lühike, kuid kirgas elu.

Näitusel on eksponeeritud üle 30 kunstiteose ja visandi, mis pärinevad nii Tartu Kunstimuuseumi, Viinistu Kunstimuuseumi, SA Hiiumaa Muuseumid kogudest kui ka mitmest erakogust.

Lisaks sellele saab tutvuda perele kuulunud esemete, fotode ning plakatite ja raamatutega.

Näitus jääb avatuks 9. veebriarini 2019.

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.

NÄITUS KASSARI MUUSEUMIMAJAS

Näitus heidab pilgu ennekõike hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, kuid jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, mis juba pealkirjas mainitud. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Põhiidee ja esemevalik: Helgi Põllo,
kujunduse kontseptsioon ja tehnilised lahendused. Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk

Näituse ehitamine ja ülespanemine SA Hiiumaa Muuseumid kollektiiv

Uus ekspositsioon sai sisseseade hankimisel toetust LEADER programmist.