Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Tuulega silmitsi

NÄITUS PIKAS MAJAS

Hiiumaa on üks vähestest maapiirkondadest Eestis, kus vana tava tuuli jälgida siiani elus püsib. Muistsel ajal olevat siin osatud tuult mõjutada isegi vilistades ja tuulesõlmi harutades. Kuulsad sõlmed seisavad siiani maakonna vapil. Paari viimase aasta jooksul on Hiiumaa Muuseum tegelenud kohalike tuulelippude ülesotsimise ja jäädvustamisega. Neid uurides oleme teada saanud, et kohalikud tegijad on otsinud eeskujusid kirikute tornidest (kuked), suurtest linnadest (Vana Toomas Tallinnas), kuid enamasti siiski loodusest (luik), kodustest asjadest (auto) ja tuttavatest tegevustest (kalapüük, meresõit jms). Vanemad Hiiumaa talulipud olid enamasti puust, hiljem juba ka metallist.

Väljapanekul saab lähedalt uurida, milliseid materjale lippude tegemisel veel on kasutatud. Emotsionaalsust lisavad gümnaasiumiõpilaste valmistatud tuulelippude papist šabloonid. Näituse ehteks on aga Reigi kiriku 1801. aastast pärit tornikiivri muna koos tuulelipu detailidega.

Kui maailma tuulelippude ajalugu jõuab tuhandete aastate taha, siis vanimad teated Hiiumaa lippudest pärinevad alles 18. sajandist.

Kuraator : Helgi Põllo
Foto- ja infostendide kujundus: Urmas Liit

NB! Põnevaid muuseumikogusse kuuluvaid tuulelippe saab näha ka Kassari muuseumimajas eksponeeritud näitusel „Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa“.

Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190

NÄITUS PIKAS MAJAS

Tänavu möödub 190 aastat Kärdla kalevivabriku loomisest Hiiumaal. Mõnes mõttes võib selles näha ka linna kui sellise juubelit, kuigi linnaõiguse sai Kärdla alles 1938. aastal. Kärdla varasema elustiili lõpu alguseks võib pidada 1810. aastat, kui enamik rootsi peresid lahkuma sunniti ja nende küla alale karjamõis loodi. Toona ei olnud näha mingeid eelduseid, et Kärdlast võiks saada „hiidlaste pealinn“ nagu seda tänapäeval kujutatakse. 1829. aastal loodi Kärdla kalevivabrik, mis muutis asula jaoks asjade käiku.

Näitusel „Nähtamatu juubilar – Kärdla kalevivabrik 190“ saab ülevaate vabriku nähtamatust mõjust Kärdla linnale ja selle elanike eluviisi kujunemisele, põnevatest vabrikuga seotud tegelastest ja nende lugudest ning veidi ka raskest tööst vabriku sees.

Kuraator: Kauri Kiivramees

Nüüd on Pikas Majas ka mängutuba, mis peaks eriti meeldima meie noorematele muuseumisõpradele. Samal ajal, kui lapsevanem soovib põhjalikumalt uurida majas olevaid näitusi, saab mudilane mängida vabrikupoes, punuda vaipa, lõnga vihiks kerida, kiikuda kiikhobusega, joonistada ja veel palju muud toredat teha.

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.

NÄITUS KASSARI MUUSEUMIMAJAS

Näitus heidab pilgu ennekõike hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, kuid jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, mis juba pealkirjas mainitud. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Põhiidee ja esemevalik: Helgi Põllo,
kujunduse kontseptsioon ja tehnilised lahendused. Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk

Näituse ehitamine ja ülespanemine SA Hiiumaa Muuseumid kollektiiv

Uus ekspositsioon sai sisseseade hankimisel toetust LEADER programmist.