Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Maalinäitus “Eesti kunstnike rännakud. Valik maale Enn Kunila kollektsioonist”

Näituse tunnustööks on Konrad Mäe teadaolevalt esimene säilinud maal „Ahvenamaa motiiv“, mis pärineb 1906. aastast. Väidetavalt just 1906. aasta suvel Ahvenamaal hakkas Konrad Mägi esimest korda maalima. See maal kuulus aastaid soomlanna Anni Vesantole, kes oli Mäe kunstnikutee algusaastail tema lähedaseks sõbraks ja toetajaks. Maal jõudis Eestisse läbi Bukowski oksjonimaja 2013. aastal.

Kõik näitusel olevad maalid on seotud ühel või teisel viisil kunstnike rännakutega – nii võõrsil kui kodumaal.

Näituse ajendiks sai muuseumis etendunud lavastus „Elagu, mis põletab“, mis räägib Eesti kunstnike elust 20. sajandi alguse Pariisis – linnas, kuhu soovisid reisida ning kus elada ja luua kunstnikud, kirjanikud ning artistid kogu maailmast.

Väljapanekul „Eesti kunstnike rännakud“ saab näha 14 maali sellistelt meistritelt nagu Ants Laikmaa, Konrad Mägi, Roman Nyman, Konstantin Süvalo, Nikolai Triik, Paul Burman, Jaan Grünberg, Ado Vabbe, Villem Ormisson, Aleksander Vardi ja Adamson-Eric.

Loe pikemalt SIIT

Näitus jääb avatuks kuni 30. juulini 2017. aastal.

 

Täna 50 aastat tagasi

Näitus Pikas Majas

Kui 1953. aastal suri ootamatult Stalin ning peale võimuvõitlusi tuli võimule Nikita Hruštšov, hakati järgnenud aega nimetatakse Sulaajaks. See tähendas, et paljud varem represseeritud said koju tagasi. Riigis pöörati suuremat tähelepanu põllumajanduse, elamuehituse ja kergetööstuse arendamisele. Poliitiline haare pehmenes ka kultuurivaldkonnas. 1964. aastal tuli võimule Leonid Brežnev, kuid esialgu püsis lootus inimliku sotsialismi võimalikkusest. Veel ei olnud toimunud Praha kevade sündmusi (1968), veel ei olnud näha stagnatsiooni algust.

Näitus räägib 50 aasta tagusest ajast – vahemikust 1966–1967.TX_16_11_F3832 Maal elavate inimeste elujärg on võrreldes varasema kahe kümnendiga märkimisväärselt paranenud. Kolhoosid hakkavad jalgu alla saama – esimesteks märkideks sellest on hoogne ehitustegevus. Valmivad uued tootmishooned ning senist elukorraldust muutvad kortermajad. Siiski on vajadus veel paljude varasemal ajal tavaliste oskuste järgi, sest poodides on pidevalt puudus tarbekaupadest. Nii näiteks õmmeldakse paljud vajalikud rõivad veel kodudes ning teeninduskombinaadis „Hiiu“ tegeletakse lisaks villase lõnga
tootmisele isegi sukasilmade ülesvõtmisega. Koolides vormitakse jõudsalt lapsi nõukogude kodanikeks, kuid sellest hoolimata ei unustata ka varasemat talukultuuri, mille näiteid kogutakse koolide koduloonurkadesse. Vaba aega veedetakse erinevate ringide tegevusest osa võttes. Populaarsed on nii sport kui koorilaul.

img_0771a-w

Kahte korrust hõlmaval näitusel püüame koos mõelda, mida tegid ja kuidas elasid omaaegsed koolilapsed, heidame kiirpilgu kohalikku kultuuriellu, jutustame ehitaja ja õmbleja argipäevast ning piilume ühe hiidlase koju. Ja üks tähtis asi veel – aastal 2017 saab Hiiumaa Muuseum 50 aastaseks. Niisiis oli 1967. aasta meie sünniaasta. Näituse valmimisse on panustanud kogu meie kollektiiv ning arvukad sõbrad-tuttavad. Suur tänu kõigile!

Näitus jääb avatuks 2017. aasta sügiseni.

Meri kui saatus. Hiidlase lugu

Näitus Kassari ekspositsioonimajas

TX_16_05_F1996See jutustusena esitatud näitus põhineb paljude Hiiumaa meremeeste mälestustel, päevikutekstidel, kirjadel ja arhiividokumentidel. Meie poolt välja mõeldud Gustav, kes justkui sündis 1876. aastal, räägib siin oma elust, asetleidnud sündmustest ja kuuldud juhtumistest. Tema on see, kes võtab kokku ja piiritleb ajas tollaste Hiiumaa meremeeste saatuse. Lugu täiendavad ja muudavad ajastutruuks esemed ning fotod. Viimaste kohta saab lisaselgitusi käsitekstidest.

Põhiosa esemetest ja fotodest näitusel on Sihtasutusest HiiumaTX_16_05_F2003a muuseumid, abistasid ka SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid, Suursadama Meremuuseum, Aleksander Vanjuk ja Erich Tõnismaa.

Tekst ja ideelahendus: Helgi Põllo
Kujundus: Mae Kivilo
Meeskond: Kauri Kiivramees; Urmas Liit, Toomas Kokovkin