Praegused näitused

 

Hiiumaa Muuseumis

Eesti Klaasikunstnike Ühenduse aastanäitus “TULI KLAAS”

NÄITUS PIKAS MAJAS JA NELJA NURGA GALERIIS

Sel aastal möödub 390 aastat Hüti klaasikoja rajamisest Hiiumaal ja klaasitööstuse tulemisest Eesti aladele.

Hiiumaa Muuseumi selle hooaja ekspositsioonid on lähtunud neljast elemendist – TULI, VESI, ÕHK, MAA.

Kuigi klaasitootmine on kõigi nelja elemendiga seotud – TULI sulatab klaasimassi, VESI on vajalik tööriistade jahutamiseks ja ohutuse tagamiseks, ÕHK on see, mille abil sünnib klaasimull piibu otsas ja MAA on element, mis annab klaasitootmiseks vajaliku tooraine: liiv, sooda, metalliühendid – siis näituse märksõnaks on TULI kui olulisim neist.

TULI ja TULEMINE (klaasi tulemine läbi tule, klaasitootmise tulemine Hiiumaale/Eestimaale, klaasikunsti taastulemine Hiiumaale)

Näituse ühe osa moodustab lühike sissevaade taustalukku – Hüti klaasikoja lugu (koostöös Hiiumaa Muuseumiga). Teise osa moodustab Eesti klaasikunsti olemus ja olevik aastal 2018, Eesti klaasikunsti tulemus värskeimates vormides ja mitmekesisuses – diskreetne, ekspressiivne, habras, tugev, nähtav, nähtamatu. Ambivalentsete omadustega, ambivalentsete sõnadega kirjeldatav. Kuum ja külm.

Hüti klaasikoja loomisaastapäeva tähistamine sai suurema hoo sisse 15 aastat tagasi, kui Hiiumaa Muuseumi teadur Helgi Põllo koos Eesti Kunstiakadeemia emeriitprofessor Maie-Ann Rauniga (kes omal ajal väljakaevamistöödel tudengina osales) võtsid Hüti pärandi luubi alla ja Maie-Ann Rauni juhtimisel sai Skankristalli tehases loodud Hüti klaastoodete koopiad. 10 aastat tagasi paigaldasid Kalli ja Valev Sein toonase vallavalitsuse palvel esimese klaaspudelitest mälestusmärgi klaasikoja asukohta. 5 aastat tagasi – aastal 2013 – sai esialgne mälestusmärk koostöös Kõrgessaare vallavalitsusega asendatud suurema ja püsivama mälestusmärgiga ning tähistatud suure Eesti klaasikunsti ülevaatenäitusega “Liivast oled sa sündinud ….” Reigi pastoraadis.

2017. aasta lõpul toimus Eesti professionaalse klaasikunsti 80. aastapäeva tähistamiseks rahvusvaheline erialakonverents „Klaas kunstis ja arhitektuuris KUUM/KÜLM“ ja nii kaasnevad ka Hüti klaasikoja 390. aastapäeva ja klaasikunstnike aastanäitusega ringkäigud näitusel, haridusprogramm klaasi ajaloo, klaasitehnoloogiate ja klaasikunsti võimaluste kohta.

NELJA NURGA GALERII näitus on suunatud klaasi tarbelisemale-disainerlikumale poolele, taaskasutusele ja ökoloogilisele mõtlemisele.
Selles näitusevalikus on eelkõige klaasi tarbevormid, rõhk klaasesemete valiku tegemisel on ‘KAS’ ja ‘KASUTUS’ –
*Kas klaas on tänapäeval kasulik või kasutu, millised on klaasi taas- kasutusvõimalused,
*Kas klaas on asendunud või asendumas ‘kasulikumate’ või kasutamissõbralikumate materjalidega.
*Kas klaas ja plastklaas on sarnased või erinevad. Mis seob ja mis eristab.

*Kas klaasikunstnik võib töötada ka akrüülklaasiga või muutub ta siis akrüülklaasikunstnikuks.

Kuigi Hiiumaa on olnud koduks Eesti alade esimesele klaasitööstusele, mille toodangus moodustasid tähtsa osa just igapäevased tarbenõud ja laboratooriuminõud, siis tänapäeval on ta tuntud plastisaarena. Plast on meie elus suures osas üle võtnud puruneva klaasi kasutusalad – igapäevased tarbenõud, köögitarvikud, pakendid, taara. Mõlemad, nii klaas kui plast on omal moel keskkonnale jälgijätvad. Kuigi plastmaterjalidest kulukam on energiamahuka ning ökoloogilist jalajälge jätva tootmise tulemusel sündiv klaas on siiski läbinisti looduslik materjal, inertne ja tugev. Tema kasutusala laboratooriumides ja ökoloogilise meelsusega majapidamises ei kao kuhugi.

Klaasi tuntuim taasakasutus on sorteerimine ja ümbersulatus,

*Kas on aga muid võimalused klaasikunstnikul või disaineril oma töös taaskasutada klaasi, vähendada klaasi ökoloogilist jalajälge?

Hüti klaasikoda tootis aastasadu tagasi Hiiumaal hulgaliselt laboratooriuminõusid sest Rootsis oli tol ajal äärmiselt populaarne alkeemia.
*Kas tänapäevane virtuaalne alkeemia – virtuaalkeemia võiks vajada nõu?

*Kas me oskame maailmale nõu anda?

Näituse kuraator Kalli Sein, kujundajad Maret Kukkur ja Valev Sein

Korraldajad: Hiiumaa Muuseum ja Nelja Nurga Galerii

Kontakt ja info:
Kalli Sein, klaasikunstnik (5032246)
Eesti Klaasikunstnike Ühenduse liige

Eesti Kunstnike Liidu liige

Näitused on avatud:
Pikas Majas 24.08.-31.10.2018
Nelja Nurga Galeriis 24.08.-29.09.2018

Elu saarel. Tuli, vesi, õhk, maa.

NÄITUS KASSARI MUUSEUMIMAJAS

Näitus heidab pilgu ennekõike hiidlaste elu argipäeva nähtustele ja sündmustele, kuid jätab ruumi ka filosoofilistele mõtisklustele ning olulistele pöördepunktidele saare ajaloos. Tuhanded aastad inimese elust on siin esitatud läbi nelja ürgelemendi, mis juba pealkirjas mainitud. Ei ole juhtumiste kronoloogilist järjestust, on seosed, oskused, võimalused ja paratamatus. Näitus on esemerohke ning lisaks teada-tuntud tarbeesemetele on seal ka mõned päris kaasaegsed kohapeal valmistatud asjad.

Põhiidee ja esemevalik: Helgi Põllo,
kujunduse kontseptsioon ja tehnilised lahendused. Mae Kivilo ja Kaarel Kuusk

Näituse ehitamine ja ülespanemine SA Hiiumaa Muuseumid kollektiiv

Uus ekspositsioon sai sisseseade hankimisel toetust LEADER programmist.

Kes sa oled, Paul?

NÄITUS PIKAS MAJAS

Näitus on pühendatud Paul Kammi 100. sünniaastapäevale, mis heidab pilgu kunstniku elule ja tegevusele.

Eelmise aasta 29. detsembril möödus 100 aastat Paul Kammi sünnist. Paljude jaoks oli tegemist kuulsaima Kärdla kodanikuga ning tuntuima Hiiumaal alaliselt elava kunstniku ja sõjakangelasega. Tema karm saatus inspireeris paljusid nii Nõukogude Liidus kui sellest väljas. Ometigi on ta ka üks neist, kes on tänapäeval paljudele tundmatu.

Paul Kamm (29.12.1917–19.06.1979) oli Kärdlas sündinud ja tegutsenud kunstnik. Teatavat kunstiannet ilmutas ta juba kooliajal, kuid siis ei pööranud ta sellele suuremat tähelepanu. Keeruline majanduslik olukord sundis noort meest tööle. Nii töötas ta erinevates tekstiiliettevõtetes Hiiumaal kui ka mandril.

Nagu paljud teised tema eakaaslased mobiliseeriti ka Paul Kamm II Maailmasõja ajal Punaarmeesse. Sõja ajal jäi ta aga raskelt haigeks, mille tagajärjel jäi ta liikumatult lamavaks. Püüdlus siiski midagi teha ajendas teda joonistama. Kunstniku aineseks oli tihti mällu talletunud Hiiumaa kohavaated. Ajapikku tema oskused aina paranesid ning 1953. aastal võttis ta esmakordselt osa Kärdla isetegevuslike kunstnike näitusest, kus sai I preemia.

Paul Kammi oli lõpuks märgatud. Olles Suure Isamaasõja tagajärjel invaliidistunud, oli ta sobilik inimene rajooni kangelase kohale. 1961. aastast hakkas Paul Kammi juhendama Olev Soans Eesti NSV Riiklik Kunstiinstituudist. Üsna pea valmisid ka kunstniku tööd möödunud sõja teemadel ning tal tekkis võimalus osaleda Moskvas isetegevuslike kunstnike näitusel, kus sai samuti diplomi. Selle ajaks oli temast saanud kuulsus, kes esines raadios ja teles, kelle kodu oli tihti kohustuslikuks külastuskohaks paljudele Hiiumaale tulnutele ning kellele saabus kirju ja kingitusi üle kogu Nõukogude Liidu. 1963. aastal sai Paul Kammist Eesti NSV Kunstnike Liidu liige ja 1967. aastal astus ta ka Eesti Kommunistlikku Parteisse. Kes ta aga tegelikult oli?

Kauri Kiivramees
Helgi Põllo