kuu ese

Selle kuu ese

 

Lembit Nõmmeots (1906-1985) “Vetlanda põgenikelaagris 1944” (HKM_6108:1 K 1280)

Novembrikuu ese

Lembit Nõmmeots sündis 1906. aastal Tartus. 1925. aastal õppis ta Ants Laikmaa ateljee-koolis, kus ta sai tuttavaks Aarne Miikmaaga (sel ajal veel Harald Oskar Miikmann). Mõni aeg hiljem asus Lembit Nõmmeots Hiiumaale elama, täpsemalt Suuremõisa. 1944. aastal pages ta koos perega Rootsi, kus elas surmani 1985.

Joonistus on tehtud Vetlanda põgenikelaagris 1944. aasta oktoobris. Autor kirjutab sellest oma tütrele:
“Vasakul üleval istub Herk Visnapuu ja vist nõelub sukki. Tema klanis(?) kogu aeg oma riideid, oli pedantlikult korralik. Vaata, ainult tema pintsak ripub riidepuul. Visnapuu nägu ei ole eksaktne, nina peaks olema pisut lühem ja otsaga üles.”

Olgu lisatud, et Herk Visnapuu, Henrik Visnapuu vennapoeg, sündis 1920. aastal. 1944. aastal Narva rindele minekul määrati ta eelkomando ülemaks, kus eeskujuliku tegutsemise eest sai 10 päeva puhkust koos ohvitseride kursustele saatmisega. Männikul toimunud kursustel ülendati ta leitnandiks.

Idarinde purunemisel taandus Herk Visnapuu erinevate üksustega Hiiumaale, kus peale venelaste kätte jäämist ja sealt pääsemist põgenes sõudepaadiga Rootsi ja kohtus Lembit Nõmmeotsaga põgenekilaagris.

Hüti klaasikojas toodetud neljatahuliste pudelite kaela ja põhjafragmendid

Oktoobrikuu ese

Pudelid moodustasid Hüti klaasikojas ilmselt arvukaima tooterühma. Säilinud arhiividokumentide andmeil valmistati seal aastatel 1637-1662 kokku 28790 erineva otstarbega  pudelit. Ühe aasta (1648-1649) toodanguna  on kirjas 7576 pudelit. Nende hulgas on nii väikseid fiolasid, suuremaid silinderjaid kui kerakujulisi pudeleid.

Neljatahuline pudelitüüp arenes välja XVI sajandi Saksamaal. Selle järel hakkasid neid tootma pea kõik Kesk-Eurpoopas asuvad klaasikojad. Põhjamaadesse levis see aga alles XVII sajandil. Kõige rohkem nõudsid kandilise kujuga pudeleid rändapteekrid, kuna tahulised pudelid sobisid ümmargustest paremini seljaskantavasse kastidesse. See, et pudeleid sooviti veel ka  eri suuruses, muutis nende tegemise tülikaks ja keeruliseks. Euroopas loodeti Daniel Kraffti poolt välja mõeldud pudelivormile, mis pidavat andma end paljukordselt muuta. Arvatavalt jäi leiutis siiski kasutamata, sest veel XVIII sajandi lõpus valmistati eelpoolnimetatud pudeleid üsna vabakäeliselt ja meistri enda silmamõõdu järgi.

Andmed pärinevad M. Roosma raamatust “ Hüti klaasikoda” 1966

Helgi Põllo

Koopia ajavahemikus 1644-1664 Hiiumaal Hüti klaasikojas valmistatud mõõduklaasist (HKM _ 5225:2 AjN 9)

Septembrikuu ese

Nii nimetati klaase mille  silindrikujulise kupa välisküljele sulatati kindlate vahemaade järel horisontaalselt asetsevad rõõnepaelad. Paksendusega algavat rõõnepaela tuntakse laiemalt ka paelussimotiivina.

Tüüpilised Hollandis väljatöötatud mõõduklaasid olid enamasti kaheksatahulised. Selline klaasitüüp ja kaunistusviis levisid kiiresti kogu Euroopas. Hiljem kasutati rõõneniite ja paelu dekoorielemendina väga mitmetel eri tüüpi jalaga ja jalata joogiklaasidel. Eelpool kirjeldatud toodete fragmentide poolest oli rikas ka Hüti klaasikoja asukoht.

Helgi Põllo

Šabloon kalatünni märgistamiseks (HKM 6099:1)

Augustikuu ese

Kalade töötlemine ühel või teisel viisil on hiidlastele läbi aegade tööd ja leiba andnud. Selle tööga tuleb ette väga eripalgelisi tegevusi. Üheks äärmiselt vajalikuks, aga tihti nähtamatuks tööks oli töödeldud kalapakendite märgistamine.

1. aprillil 1952. aastal alustas Suursadamas tegevust Hiiumaa kalakombinaat. Samal ajal toimusid ehitustööd Viskoosas. 1959. aastast alates toodeti preserve, ehk kuumtöötlemata, kuid hermeetiliselt suletud tooteid, mis valmisid laagerdudes. Taolisteks kalatoodeteks olid erinevad soolveega soolatud kalad ja ka näiteks vürtsikilud. Esimese tootmisaasta lõpuks valmis 966 tonni erinevaid kalatooteid. Esimeste kalakonservide valmistamiseni jõuti 1961. aastal  Kõrgessaare (Viskoosa) tootmishoones.

Väljapandud šabloon kalatünni märgistamiseks on mõeldud 40 kilogrammisele vürtsikilude tünnile ning kogutud Suursadamast ehk siis sealt, kus toodet kalakombinaadi algaastail valmistati.

Kauri Kiivramees

Oherdi (HKM 1965)

Juulikuu ese

Nimetus oherdi on arhailise etümoloogiaga sõna, mida leidub teisteski läänemeresoome keeltes. Kuigi esimesed leiud pärinevad Vahemeremaades juba pronksiajast, siis meil võeti see tööriist kasutusele arvatavasti I aastatuhandel. 17. sajandi sõnastike andmetel oli oherdi eesti keeles tavapäraseim puuri nimetus, mis aga nüüdseks on kandunud üle mõnele teisele puuriliigile.

Vanad maaseppade poolt valmistatud oherdirauad kuuluvad kahapuuride ehk lusikpuuride hulka. Neid iseloomustab mõlemas suunas lõikav lusikakujuline õõnes puuriteravik. Oherdiraudasid on Eestis sõltuvalt suurusest liigitatud kaheks: suur rataste oherdi ja väiksem regede oherdi. Suurt oherdirauda on Hiiumaal kutsutud ka lehmasilmaoherdiks, väiksemat  rehapiioherdiks.

Eri suurusega oherdeid on kasutatud nii rummu- kui ka rehapiiaukude puurimiseks. Et auk valmis saada, tuli töömehel tugevalt oma rinnaga vastu kasepuust oherdipead suruda. Oherdamine oli aga raske töö, mis võis lõpuks „rinna ära võtta“. See soodustas isegi tugevamatel meestel tiisikusse haigestumist. Kui puurimine ära väsitanud, pandud vähe pisem poiss selja peale raskuseks, et töö lõpuni teha. Käina kihelkonnas asuvas Kaigutsi külas on öeldud, et „vähed poisid käisid abude pääle.“

Väljapandud ese pärineb arvatavasti 19.-20. sajandi vahetusest.

Ott Koor

Keermelõikur

Juunikuu ese

Puidule keermete lõikamine algas koos peenema tisleritöö laiema levikuga Eesti talupoegade hulgas. Taolisi keermeid leidub nii mööblil kui ka mitmete erinevate tööriistade juures. Üheks tavaliseimaks esemeks, kus keere hädavajalik, on puutööpink ehk kruupink. Taolised pingid hakkasid laiemalt levima 19. sajandi lõpul, 20. sajandi alguses. Enne kruvi kasutusele võtmist kasutati töös oleva detaili kinnitamiseks kiile.

Juunikuu museaalina eksponeeritud keermelõikur on aga kruupingile kruvi tegemiseks liialt väikese läbimõõduga. Taolise läbimõõduga kruve võidi kasutada pigem mööbli valmistamisel. Tihti olid kappide ja kummutite treitud jalad just puidust keerme abil ülejäänud mööblitüki külge keeratud. Sarnase läbimõõduga kruvi võidi kasutada ka puidust pitskruvi valmistamise juures.

See tööriist koosneb kahest osast. Puidust osaga lõigatakse pulga pinnale keere. Metallist keermelõikajaga lõigatakse keere aukudesse. Selleks, et ainult paaris töötavast tööriistast üks osa ära ei kaoks, on aukude keermestamiseks kasutusel olev raud keeratud pulga keermestaja kere sisse.

Keermelõikur on kogutud Leluselja külast.

Kauri Kiivramees