OKTOOBER 1967

5. oktoober 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 117

MITTE ÜKSNES LEIVA PÄRAST
   Rajooni rahvamajandusnäitusel köitsid Emmaste kooliaia väljapanekud tükiks ajaks iga näitusekülastaja pilku. Majesteetlikud roosid, kauniõielised gladioolid, nägusad hiina astrid ja paljud teised suurepärased lilled ei jätnud ükskõikseks ühtegi inimest, kellel pisutki ilumeelt. Loe täispikka teksti

 

7. oktoober 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 118

MEHED JA MASINAD
   Teravili, kartul ja hübriidkaalikas nõuavad koristamist, põllud ootavad atra, kesa seemet – selline on põllumehe sügis. Millegagi ei tohi hilineda, mitte midagi ei saa jätta tegemata. Päevade pikkust mõõdetakse tehtud tööga.
   Paar nädalat tagasi küsis üks seltsimees naaberkolhoosist: «Mis te, sovhoosimehed, Haavamäe uudismaal teete?» ja lisas selgituseks, et traktorimürin vaibuvat seal alles hommiku eel.
Loe täispikka teksti

 

17. oktoober 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 122

FARM KASVAB KAHEKORDSEKS
   Kes Hiiumaal ei teaks, et «Rahu eest» kolhoosil on Paluküla kuusikus rebasefarm. Küllap on väga paljudele uudiseks, et aasta pärast on Palukülas veel teine samasugune farm. Tõsijutt, nõnda praegu kolhoosis räägitakse. Ja mitte ainult räägitakse, vaid tehakse hoolega ettevalmistusi eelseisvaks pereheitmiseks. Loe täispikka teksti

 

21. oktoober 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 124

AUTOMAATJAAM “VENERA 4” JÕUDIS VEENUSE PINNALE
TASS-i TEADAANNE
   18. oktoobril 1967 jõudis Nõukogude automaatjaam „Venera 4“, olles läbinud ligi 350 miljonit kilomeetrit planeedile Veenus. Loe täispikka teksti

 

24. oktoober 1967 Nõukogude Hiiumaa nr 125

MEIE NOORUSPÕLVES VÕIS TÖÖLINE SELLEST AINULT UNISTADA
Jutuajamine pensionäride Olga ja Gustav Kimberiga.
   Sadama tänavas elab Kimberite abielupaar. Mõlemad, nii olga kui Gustav, on pensionärid, omaaegse Kärdla vabriku töölised.
   See oli 1910. aasta, kui Gustav Kimber läks vabrikusse. Oli kevad, mai algus. Mai lõpus sai nooruk 13-aastaseks. «Minu ajal enam nii vara tööle ei mindud kui varem. Päev algas alles kell seitse, aga varem pidi ikka juba kuuest platsis olema,» meenutab vana töömees. Õhtul pääses kella kaheksast väravatest välja – oma koduseid töid tegema. Elati  ju peaaegu nagu maal – igaühel oma lehm ja seapõrsas, oma kartulivagu ja kapsapeenar. Nende hooldamine aitas niigi pikka tööpäeva veelgi pikendada. Loe täispikka teksti